Millal maksab remondi eest korter ise ja millal ühistu

Kust jookseb piir torustiku puhul

Üldreeglina vastutab korteriomanik kõige eest, mis asub tema korteri sees ja teenindab ainult tema kodu — segistid, WC-pott, kraanikausi äravool, korteri sisene veetoru harudest kuni tarbimiskohani. Kui toru lekib seina sees ühe korteri piires ja sealt ei saa vett ka naabrid ega maja üldsüsteem, on see enamasti korteriomaniku kulu.

Püstikud ehk stangid, mis läbivad mitut korrust ja varustavad mitut korterit, kuuluvad tavaliselt ühistu vastutusalasse, sest need on maja ühine tehnosüsteem. Kui leke tekib püstiku enda materjalis või selle liitekohas enne korteri harutust, maksab remondi eest üldjuhul ühistu ühisvahenditest.

Segased juhtumid tekivad just harutuskoha juures — koht, kus püstikust hargneb toru korteri sisse. Sageli on mõistlik lasta lekke asukoht kõigepealt tuvastada ja alles siis vaielda, kes maksab. Meie torutööd algavad 45 eurost tunnis ja hõlmavad ka lekkekoha tuvastamist, mis annab ühistule ja omanikule selge aluse kulu jagamiseks.

• Korteri sees olev toru, segisti või seade — omaniku kulu
• Püstik ehk stang, mis läbib mitut korrust — ühistu kulu
• Harutuskoht püstiku ja korteri toru vahel — tuleb eraldi selgitada
• Kanalisatsiooni ummistus korteris — tavaliselt omaniku kulu, kui põhjus on korteris

Aknad, uksed ja fassaad — kelle vastutus

Aken korteri piires — klaas, raam, käepidemed, tihendid — kuulub tavapäraselt korteriomaniku vastutusalasse, sest see teenindab ainult tema kodu ja on tema vara osa, isegi kui aken vaatab tänavale. Kui aken vajab vahetust või lihtsalt tihendamist, tasub omanik selle ise.

Fassaad, katus ja maja kandekonstruktsioonid on aga ühine vara. Kui müüris tekib pragu, sooja lekib soojustusest välja või vihm tungib läbi seina korterisse, on tegu tavaliselt ühistu teemaga, isegi kui kahju avaldub ühe konkreetse korteri seinal.

Rõdu ja lodža puhul on piir sageli kirjas majaüldkoosoleku otsustes või korteriühistu põhikirjas — mõnes majas kuulub rõdu piirdekonstruktsioon ühisvara hulka, mõnes on selle korrashoid pandud omanikule. Kui pole selge, tasub küsida ühistu juhatuselt, mitte oletada.

Miks tasub kulu jagamine enne kirja panna

Paljud vaidlused tekivad seetõttu, et keegi pole täpselt kirjutanud, kus üks vastutusala lõpeb ja teine algab. Kortermaja põhikiri või üldkoosoleku otsus võib täpsustada tavapärasest jaotusest kõrvalekaldeid, näiteks kui maja on renoveeritud ühiste vahenditega ja teatud tööd (nagu aknavahetus) tehti kõigile korraga.

Kui te pole kindel, kas mingi töö kuulub teie või ühistu kanda, on mõistlik enne remondi tellimist küsida ühistu juhatuselt kirjalikku kinnitust. See väldib olukorda, kus töö on juba tehtud, aga arve maksmise üle tekib vaidlus.

Mida saab korteriomanik ise otsustada ja tellida

Kõik, mis jääb korteri sisse ja ei puuduta maja ühiseid süsteeme, on omaniku enda otsustada — remondi ajastus, tegija valik ja materjalide tase. Väiksemad tööd, nagu ukselingi vahetus, riiuli kinnitamine või tapeedi paikamine, ei vaja kellegi luba.

Suurema korteriremondi puhul, kus muudetakse plaani, vahetatakse põrandakatet või tehakse vannitoa uuendus, tasub jälgida, et tööd ei puutuks kandeseinu ega maja ühiseid trasse. Meie korteri remont algab 180 eurost töö kohta ja sobib nii üksikute ruumide uuendamiseks kui väiksemateks kosmeetilisteks parandusteks.

Kui tegu on üksiku väiksema tööga, näiteks kraani vahetus, ukse reguleerimine või mööbli paigaldus, sobib pigem tunnipõhine väiketöö, mis algab 39 eurost tunnis ja mille puhul ei pea muretsema ühistu loa pärast.

Mis vajab ühistu või ametiasutuse nõusolekut

Muudatused, mis mõjutavad maja välisilmet, kandekonstruktsioone või ühiseid tehnosüsteeme, vajavad tavaliselt ühistu nõusolekut ja mõnikord ka ehitisregistrisse kande tegemist — näiteks akende vahetus teistsuguse profiiliga, rõdu klaasimine või vahesegisti vahetus, mis mõjutab maja üldist süsteemi.

Kandvat seina me ei puuduta ja soovitame seda ka teistele mitte teha ilma vastava eriala inseneri hinnanguta. Kui kavas on suurem ümberehitus, mis muudab plaanilahendust, tuleb kõigepealt kontrollida linna või ehitisregistri käest, kas ja millist luba on selleks vaja.