Millest tuleb korteriühistut enne väikest remonti teavitada

Miks korteriühistul üldse asi korda läheb

Kortermaja torustik, ventilatsioon, kandekonstruktsioonid ja fassaad on tavaliselt kaasomandis — need ei kuulu ühele korteriomanikule, vaid kõigile ühiselt. Kui teie töö puudutab midagi sellist, on ühistul õigus ja põhjus sellest teada saada, sest tagajärjed võivad ulatuda naabriteni.

Teine põhjus on lihtsam: kui midagi läheb valesti, aitab varasem teavitus hiljem selgitada, mis oli plaanipärane ja mis mitte. Korteriühistu juhatus ei ole vaenlane, kellest tuleb tööd varjata — enamasti piisab lühikesest e-kirjast või teatest majaportaalis.

Tööd, mida tavaliselt ei pea teatama

Kui töö jääb täielikult teie korteri sees oleva mittekandva pinna piiresse ega puuduta ühiskommunikatsioone, ei ole tavaliselt vaja kellegi luba küsida. Siia kuuluvad valdavalt esteetilised ja väiksemahulised tööd, mis ei muuda maja tehnosüsteeme ega konstruktsioone.

Kahtluse korral tasub siiski küsida naabritelt või ühistult, eriti kui töö tekitab müra või kestab mitu päeva — mitte loa pärast, vaid selleks, et vältida hilisemaid küsimusi.

• Seina värvimine ja tapeetimine
• Riiuli või pildi kinnitamine seina, kus puurimissügavus jääb väikeseks
• Põrandakatte vahetus ilma aluspõranda struktuuri muutmata
• Sisemööbli ja uste vahetus korteri sees
• Üksiku pistikupesa või lüliti asendamine sama tüübi vastu

Tööd, millest tasub ühistule teada anda

Kui töö puudutab küttesüsteemi, veetorustikku või elektrisüsteemi, on tark ühistut vähemalt informeerida, isegi kui luba formaalselt vaja pole. Radiaatori vahetus on selle klassikaline näide: kütteringi tuleb sulgeda, mis mõjutab tihti tervet stiaki, mitte ainult ühte korterit.

Sama kehtib torutööde puhul, kus tuleb vett ajutiselt kinni keerata majaosas või stiakis. Naabrid ja majahaldur peavad teadma, millal ja kui kauaks vesi ära lülitatakse, et see ei tuleks üllatusena.

Meie torutööde meeskond (alates 45 €/h) ja väiketööde meeskond (alates 39 €/h) teevad selliseid vahetusi regulaarselt ning oskavad öelda, kas konkreetne töö nõuab ka ühistu tehnilise poole kaasamist.

• Radiaatori või konvektori vahetus, kui tuleb sulgeda kütteringi ventiil
• Vee ajutine sulgemine stiakis torutööde ajaks
• Elektrikilbi juures tehtavad tööd, mis mõjutavad ühiskaableid
• Pikemaajaline müra tekitav töö, näiteks põrandalihvimine mitmel päeval

Millal on vaja ametlikku nõusolekut, mitte ainult teavitust

Ametlik nõusolek läheb vajalikuks siis, kui töö muudab midagi, mis mõjutab maja kui terviku toimimist või välist ilmet. Kandva seina läbimurdmine, vannitoa põranda hüdroisolatsiooni rikkumine, akende vahetus fassaadil nähtavas vormis või rõdu kinni ehitamine käivad sinna hulka.

Kandvate konstruktsioonidega me ise ei tegele — see nõuab ehitusinseneri hinnangut ja sageli ka ehitusloa või -teatise menetlust kohalikus omavalitsuses. Kui teie plaan puudutab kandvat seina, suuname teid selle poole, kes saab anda pädeva hinnangu.

Suuremate muudatuste puhul tasub kontrollida ehitisregistrist, kas korteril on kehtiv ehitusprojekt ja kas kavandatav muudatus sinna sobitub. Kahtluse korral annab selgeima vastuse linna ehitusosakond või ühistu enda tehniline konsultant.

Elektritööd ja kes tohib neid teha

Elektritööde puhul on eraldi reegel: pistikupesa vahetus samasse kohta on tavaliselt lihtne, kuid kilbi ümberehitus, uue ringi lisamine või jõuluvalgustusest suurema koormuse juurdeviimine vajab kvalifitseeritud elektriku tööd. See ei ole formaalsus — valesti tehtud elektritöö on tuleoht kogu majale, mitte ainult teie korterile.

Meie elektritööde meeskond (alates 49 €/h) teeb seda tüüpi tööd korrektselt ja oskab öelda, kas konkreetne muudatus vajab ka ühistu või võrguettevõtja teadmist, näiteks kui muutub korteri liitumise võimsus.

Müra, ajakava ja tavapärane tava

Isegi kui töö ise ei vaja luba, kehtib enamikus kortermajades tavapärane ootus, et müravaba remonditöö tehakse tööpäeviti mõistlikul kellaajal ja mitte hilisõhtul ega väga vara hommikul. Nädalavahetusel on paljudes majades kokkuleppeline vaikimisi tund, mil trellimist ja löökvasarat välditakse.

Konkreetne kord ei ole seadusest tulenev number, vaid maja enda kokkulepe — kõige kindlam on vaadata ühistu kodukorda või küsida juhatuselt otse, mis kellaaegadel remont on oodatud toimuma.