Kas trepikotta piirde või käsipuu paigaldamiseks on luba vaja
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist
Trepikoda, koridor ja keldrikäik kuuluvad korteriühistu ühisomandisse, isegi kui teie korter piirneb sellega vahetult. Seetõttu ei saa uut väravat, käsipuud ega keldrisse aiaga eraldatud panipaika lihtsalt tellida ja üles panna, ilma et keegi teine sellest teaks. See juhend selgitab, mis vajab juhatuse nõusolekut, mis läheb linna ehitisregistrisse ja kust kindlust otsida, kui te ei ole ise kindel, kumb kummale kehtib.

Mis kuulub ühisomandisse ja miks see loa küsimust muudab
Trepikoda, käsipuud, aknad ühiskoridoris, keldri- ja pööningukäigud ning kandvad seinad kuuluvad tavaliselt kõigi korteriomanike ühisomandisse, mitte üksikule omanikule. See tähendab, et te ei saa neid muuta samamoodi nagu oma korteri sisemust, kus otsustate ise.
Praktikas puudutab see täpselt neid asju, mida tahetakse sageli lisada: trepikoja uks lukuga, täiendav käsipuu vanemale inimesele, teivas jalgratta jaoks või võrguga piiratud ala keldris oma asjade hoidmiseks. Kõik need muudavad ühisruumi kuju või kasutust.
Kui muudatus jääb ainult teie korteri sisse, näiteks vahetate ust korteri siseküljel, ei ole ühistu nõusolekut vaja. Piir jookseb sealt, kus algab ruum, mida kasutavad ka naabrid.
Millal piisab juhatuse nõusolekust
Väiksemate muudatuste puhul, mis ei muuda maja konstruktsiooni ega mõjuta tuleohutust, piisab tavaliselt korteriühistu juhatuse kirjalikust nõusolekust. Selle alla käib enamasti lisakäsipuu paigaldamine olemasoleva trepi kõrvale, kui see ei kitsenda trepikäiku evakuatsiooniks vajaliku laiuseni.
Kirjalik nõusolek on mõistlik küsida ka siis, kui seadus otseselt ei nõua seda, sest see kaitseb teid hiljem, kui mõni naaber vaidlustab paigaldatu. Kirjavahetus e-kirja teel või ühistu koosoleku protokollis piisab, suulisest kokkuleppest jääb hiljem tõestamiseks vähe.
Juhatuselt tasub küsida ka siis, kui plaanite panna trepikoja alumisse otsa lukustatava värava, sest see mõjutab kõigi majaelanike ja külaliste liikumist, isegi kui väravaava ise on väike.
Millal on vaja pöörduda linna ehitisregistri või ehitusloa poole
Kui muudatus mõjutab tuleohutust, evakuatsiooniteed või hoone kandekonstruktsiooni, ei piisa enam ainult ühistu nõusolekust — sellisel juhul tuleb kontrollida, kas tegevus vajab ehitusteatist või ehitusluba. Trepikoja väravad ja piirded, mis kitsendavad evakuatsioonikäiku, kuuluvad sageli sellesse kategooriasse.
Kindla vastuse annab Tallinna linna ehitusregister või kohalik ehitusjärelevalve, kus saab hoone kohta vaadata olemasolevat dokumentatsiooni ja küsida, kas kavandatav muudatus vajab menetlust. Ise arvata siin ei tasu, sest nõuded sõltuvad maja tüübist ja trepikoja laiusest.
Kandvat seina me ei puuduta ja soovitame samas mitte katsetada iseseisvalt hinnata, kas mõni sein on kandev — selle küsimuse jaoks tuleb pöörduda ehitusinseneri või vastava eriala spetsialisti poole enne, kui midagi muudetakse.
Keldrisse eraldi panipaiga rajamine — mida arvestada
Nõukogudeaegsetes paneelmajades on keldrikäigud tihti kitsad ja ühiskasutuses, ning võrguga piiratud panipaiga lisamine muudab automaatselt ka naabrite liikumisruumi. Siin küsib juhatus tavaliselt nõusolekut kõigilt, kelle käiku see puudutab, mitte ainult otsustab ise.
Levinud lahendus on kokku leppida ühistu üldkoosolekul, kus fikseeritakse, kes millist ala kasutab ja kes vastutab hoolduse eest. Metallvõrguga sektsiooni ehitus ise on tehniliselt lihtne töö, aga ilma kokkuleppeta tekivad hiljem tüli ja segadus, kes mida omab.
- Küsige juhatuselt kirjalik nõusolek enne tellimist
- Selgitage välja, kas käik on evakuatsioonitee osa
- Kontrollige ehitisregistrist maja olemasolevat dokumentatsiooni
- Kandva seina puhul pöörduge eriala spetsialisti poole
- Fikseerige keldripiirde puhul kasutusala üldkoosoleku otsuses
Kust täpne vastus saada, kui ise kindel ei ole
Kui teie majal on korteriühistu, on esimene samm alati juhatuse poole pöördumine — nemad teavad, kas majale on varem sarnaseid muudatusi tehtud ja kuidas need registreeriti. Kui juhatust ei ole või nad ise ei tea, aitab Tallinna ehitisregister ja linnaosa ehitusjärelevalve.
Meie saame paigaldada trepikoja piirde, käsipuu või keldri metallkonstruktsiooni siis, kui vajalik nõusolek on olemas — lukksepatööd algavad 45 €/h, suuremad metallkonstruktsioonid alates 250 € tööprojekti kohta. Loa küsimist see aga meie poolt ei asenda, see jääb korteriomaniku ja ühistu vaheliseks asjaks.
Kui olemasolev trepikoja käsipuu või piire on juba lahti või kõikuv ja vajab lihtsalt remonti ilma kuju muutmata, ei ole see üldiselt loakohustuslik — sellisel juhul saab kiiresti aidata treppide ja piirete remont alates 140 € tööst.
Trepikoja piire, käsipuu või keldriaed puudutavad ühisomandit — küsige enne paigaldamist kirjalik nõusolek juhatuselt ja vajaduse korral kontrollige ehitisregistrist, kas läheb vaja ka ehitusteatist.