Rõdupiirde tugevus ja kõrgus — mida on mõistlik kontrollida

Millised märgid näitavad, et piire vajab tähelepanu

Kõige levinum probleem paneelmajade rõdupiiretel on rooste piirde jalgade ja betooni kokkupuutekohas — sealt tungib niiskus sisse ja metall hakab seestpoolt kõige kiiremini kuluma, isegi kui pealispind näib korras. Kui rooste on paisunud ja pinda lõhkunud, on tugevus juba kahtluse all.

Teine sagedane märk on piirde kõikumine, kui sellele käega toetuda — terve piire ei tohiks liikuda. Kui tunnete, et post või käsipuu annab järele, on tegemist kas lahtise kinnitusega põranda küljes või nõrgenenud keevisõmblusega.

Terrassidel ja eramute rõdudel tasub kontrollida ka puitkonstruktsiooniga piirete puhul postide alust — kui puit on pehme või mätas, on niiskus jõudnud sisse ning kandevõime on kadunud sõltumata sellest, kui tugev piire pealtnäha tundub.

Kust leida, milline kõrgus ja tugevus on tavapärane

Piirde kõrguse ja tugevuse nõuded tulenevad ehitusprojektist ja ehitusaegsetest normidest, mis kehtisid maja valmimisel — täpset numbrit ei tasu internetist otsida, sest see sõltub maja tüübist, ehitusajast ja kõrgusest maapinnast. Kõige kindlam viis teada saada, milline lahendus algselt ette nähtud oli, on vaadata maja ehitusprojekti.

Ehitisregistrist (ehr.ee) leiab enamiku Tallinna ja Harjumaa hoonete kohta põhiandmed ja mõnikord ka ehitusloa dokumendid. Kui sealt piisavalt infot ei leia, on järgmine samm korteriühistu juhatus või haldaja, kellel võib olla ehitusprojekti koopia arhiivis.

Kui piire on kunagi vahetatud või remonditud, tasub küsida, kas selle kohta on ehitusluba või teatis tehtud — suuremad muudatused piirde konstruktsioonis vajavad üldjuhul kohaliku omavalitsuse menetlust ja seda tasub kontrollida Tallinna linnavalitsuse või vastava valla ehitusjärelevalve käest, mitte oletada.

Mida saab ise üle vaadata enne spetsialisti kutsumist

Enamik kontrolle saab teha ilma tööriistadeta: suruge piiret käega mõõdukalt eri kohtadest, vaadake kinnituskohti lähedalt ja otsige rooste, mis on pealispinnast sügavamale tunginud. Fotod nendest kohtadest on kasulikud, kui hiljem pöördute korteriühistu või remondimehe poole.

Lahtist polti saab tavaliselt ise kinni keerata, kui keere ise on terve — kui aga poldiava on betoonis lagunenud või lõtvunud, ei aita pelgalt pingutamine ja probleem tuleb tagasi. Sellisel juhul on vaja uut kinnitust, mitte ainult kruvikeerajat.

Värvi- või roostetõrjevahendiga saab pealispinna rooste peatada ajutiselt, kuid see ei taasta kadunud materjali tugevust. Kui rooste on juba läbi söönud metalli, on tegemist remondivajadusega, mitte kosmeetikaga.

• Kontrollige, kas piire liigub käega surudes
• Vaadake üle kinnituskohad betooni või puiduga
• Otsige rooste, mis on tunginud pinnast sügavamale
• Pildistage kahtlased kohad enne abi kutsumist
• Vältige ise keevitamist või kinnituste jõuga tugevdamist

Millal on tegu tööga, mida ei tohi ise teha

Kui piire on lahti keevisõmblusest, kui postid on kõõluma hakanud betoonist väljudes, või kui kogu konstruktsioon tundub ebakindel, on tegemist keevitustööga, mida tasub usaldada spetsialistile. Vale keevisõmblus võib näida tugev, kuid murduda just koormuse all, kui seda kõige vähem oodata.

Keevitustööd algavad meil 55 eurost tunnis ning hõlmavad nii vanade õmbluste parandamist kui uute kinnituste tegemist, sõltuvalt sellest, mida ülevaatus näitab. Väiksema töö puhul piisab tunnihinnast, suurema, näiteks kogu piirde vahetuse korral, anname fikseeritud hinnapakkumise pärast fotode nägemist.

Kui probleem puudutab tervet trepikoja või rõdude rida, näiteks korteriühistu tellitud remonti, sobib laiem teenus treppide ja piirete remont, mille hinnad algavad 140 eurost tööde kohta — see katab nii üksikute piirete tugevdamise kui suuremad remonditööd majas.

Korteriühistu roll ja kelle vastutusala piire on

Paneelmajas on rõdupiire tavaliselt maja üldkonstruktsiooni osa, mistõttu selle seisukord ja remont puudutab korteriühistut, mitte ainult üksikut korteriomanikku — see tuleb üldjuhul üle vaadata ja otsustada ühiselt, isegi kui probleem tundub puudutavat ainult üht rõdu.

Kui märkate oma rõdul probleemi, on mõistlik sellest teavitada korteriühistu juhatust või haldusfirmat kirjalikult, lisades pildid — nii jääb probleem dokumenteerituks ja saab kaasata remondi ühistu plaani või erakorralise töö alla.

Eramu terrassi ja selle piirde puhul on vastutus omanikul endal, kuid suuremate muudatuste korral tasub siiski kontrollida kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvest, kas kavandatav töö vajab teatist või luba.