Trepikoja elektrikilp: kelle vastutus ja millal peab ühistu sekkuma

Mille poolest erineb trepikoja kilp korteri enda kilbist

Trepikoja elektrikilp, mida nimetatakse ka jaotuskilbiks või maja peakilbiks, jaotab elektri majja sisenevalt liitumiskaablilt edasi korterite peakilpidesse. See on osa maja üldsüsteemist, samamoodi nagu trepikoja valgustus, kaugkütte torustik või katus.

Korteri enda elektrikilp asub tavaliselt korteri sees, esikus või köögis, ja sealt lähevad harud pistikupesadesse ja lülititesse. See kilp on korteriomaniku isiklik vara ja tema vastutus, olenemata sellest, kas korter on omanik- või üürikorter.

Piir on tehniliselt loogiline, kuid praktikas ei ole see alati silmaga nähtav. Kui trepikoja kilbis on eraldi lahtrid iga korteri jaoks, kuuluvad korteri kaitsmed ja arvesti tavaliselt korteriomanikule, kilbi enda korpus, kaablid ja ühised osad aga majale.

Millal vastutab korteriühistu

Kui trepikoja kilp on vana, roostetanud, kaanel puuduvad lukustuselemendid või on näha lahtisi juhtmeid, on tegu maja ühisvara seisukorraga. Selle eest vastutab korteriühistu, kes peab tagama, et ühised tehnosüsteemid on ohutud ja töökorras.

Korteriühistu juhatus tellib tavaliselt vajadusel elektriku, kes hindab kilbi seisukorda ja teeb ettepaneku, kas piisab remondist või tuleb kilp tervikuna välja vahetada. Suuremad kulutused kinnitab üldjuhul üldkoosolek, väiksemad remonditööd võib juhatus otsustada ise, vastavalt ühistu põhikirjale.

Kui märkate probleemi, on mõistlik sellest kirjalikult teavitada juhatust või haldajat, mitte oodata, et keegi teine selle märkab. Fotod ja lühike kirjeldus aitavad asja kiiremini menetleda.

Mida saab korteriomanik ise teha ja mida mitte

Korteriomanik ei tohi ise trepikoja jagamiskilpi avada ega selles midagi muuta, isegi kui probleem tundub väike, näiteks lahtine kaas või kustunud silt. See on ühisvara ja sekkumine võib mõjutada teisi kortereid või tekitada ohuolukorra.

Kui probleem puudutab ainult korteri enda kaitsmeid või arvestit, mis paiknevad trepikoja kilbis eraldi lahtris, võib korteriomanik lasta need vahetada oma kulul, kuid tööd peab tegema elektrik, mitte tema ise.

Elektritööd trepikoja kilbis, olgu need ühise osa või korteri lahtri kallal, peab alati tegema kvalifitseeritud elektrik. Amatöörne sekkumine jagamiskilbis on üks levinumaid põhjuseid, miks kortermajades tekivad elektririkked või tulekahjuoht.

• Ühisvara: kilbi korpus, peakaablid, ühine maandussüsteem
• Korteri vastutus: oma lahtri kaitsmed ja arvesti, kui need paiknevad kilbis eraldi
• Ei tohi teha ise: kaante avamine, juhtmete ümbertõstmine, kaitsmete lisamine
• Tuleb teavitada juhatust: roostes korpus, lahtised juhtmed, sulgumatu kaas, kuumenemise lõhn

Millised load-bearing ja loasüsteemid trepikoja kilbiga seotud võivad olla

Trepikoja kilbi vahetus ise ei nõua ehitusluba, kuna tegu on olemasoleva tehnosüsteemi uuendamisega, mitte ehitisregistris kajastatud muudatusega. Küll aga tasub kontrollida ehitisregistrist, kas majal on kehtiv elektripaigaldise auditi nõue või muu tähtaeg, mis vahetuse ajastust mõjutab.

Kui vahetusega kaasneb liitumispunkti või -võimsuse muutmine, tuleb suhelda võrguettevõtjaga, mitte ainult elektrikuga. See puudutab tavaliselt suuremaid rekonstrueerimisi, mitte tavapärast kilbi väljavahetamist samas mahus.

Kui kahtlete, kas plaanitav töö vajab kooskõlastust, on kõige kindlam küsida linnalt või kontrollida ehitisregistrist, mitte eeldada.

Mida maksab trepikoja kilbi korrastamine

Väiksemad tööd, näiteks kaitsme vahetus, sildistamine või lahtise ühenduse pingutamine, tellitakse tunnitöö korras, meie hinnaga alates 49 € tunnis elektritööde puhul. Enamik selliseid käike kestab tund kuni paar tundi, olenevalt kilbi seisukorrast ja korterite arvust majas.

Kui kilp on vana või selle seisukord ei vasta enam ohutusnõuetele, on mõistlikum kaaluda kogu kilbi vahetust. Elektrikilbi vahetus tellitakse meilt fikseeritud hinnaga alates 350 € tööde eest, olenevalt kilbi suurusest ja korterite arvust majas.

Korteriühistu saab enne otsustamist küsida kohapealse ülevaatuse põhjal fikseeritud hinnapakkumise, mis kehtib 30 päeva ja mille järgi saab üldkoosolekul kulud kinnitada.