Vana korteri remont või uue ostmine: mida kaaluda

Abimeistri meeskond · Uuendatud · 4 min lugemist

Kellelgi, kes elab nõukogudeaegses paneelmajas või 1930ndate puumajas, tekib varem või hiljem küsimus: kas panna raha praeguse korteri remonti või müüa see ja osta midagi uuemat või juba renoveeritut. Vastust ei anna ükski valem, sest see sõltub maja seisukorrast, korteri planeeringust ja sellest, kui palju teie ise valmis muutma olete. See juhend vaatab mõlemat teed läbi asjade kaupa, mis tegelikult kulu ja vaeva määravad.

Vana korteri remont või uue ostmine: mida kaaluda

Mis vanas korteris remonti tegelikult kallimaks teeb

Nõukogudeaegses paneelmajas ja vanemas puumajas on kaks asja, mis remondi eelarvet kõige rohkem üles ajavad: torustik ja elektrisüsteem. Kui maja püstitorud ehk stiigid on vahetamata, ei aita korteripõhine vannitoa remont eriti kaua, sest probleem on majaosa omand ja lahendus käib tavaliselt korteriühistu kaudu.

Elektrijuhtmestik vanades majades on tihti alaldatud koormusele, mis 1970ndatel oli tavaline, aga tänapäeva kodutehnika ja pistikute hulgaga enam kokku ei käi. Juhtmestiku uuendamine tähendab seinte lahtivõtmist ja krohvi uuesti tegemist, mitte ainult pistikupesade vahetust.

Planeering on kolmas piirang, mida ükski remont odavalt ei lahenda. Kandvaid seinu me ei puutu ja seda ei tohiks teha ka keegi teine ilma ehitusinseneri hinnanguta ja kohaliku omavalitsuse loata. Kui korteri kitsaskoht on just paigutus — pime köök, käik vannituppa läbi magamistoa — jääbki see nii, kui just terve korteri planeeringut ümber ei tehta.

Elektritööd teeme kvalifitseeritud elektriku kaudu, sest see pole koht, kus nurki lõigata. Kui kahtlete, kas juhtmestik vajab uuendamist, on odavam lasta üle vaadata enne suuremat remonti kui pärast.

Mis uue või renoveeritud korteri ostmisel tegelikult muutub

Uuema maja või juba renoveeritud korteri eelis on see, et suur osa riskist on juba kellegi teise poolt kantud: stiigid on tavaliselt uued, elektrisüsteem vastab tänapäeva koormusele ja planeering on projekteeritud kaasaegsete harjumuste järgi, avatud köök-elutoaga ja korraliku hoiuruumiga.

See, mida uue korteri ostmisel kontrollida tuleb, on hoopis teistsugused asjad: kaugkütte ja vee tasud, korteriühistu majandusaasta aruanne ja plaanitavad remondid, üldkasutatavate ruumide seisukord ning müügi- ja notaritehingu kulud, mis lisanduvad korteri hinnale.

Uus korter ei tähenda automaatselt, et remonti üldse vaja ei lähe. Isegi väljast korralik korter võib vajada värskendust — köögi paigaldust, vannitoa viimistlust või lihtsalt värvimist, et see teie maitsele vastaks. Erinevus on selles, et need tööd on tavaliselt väiksemad ja ettearvatavamad kui vana maja süsteemide väljavahetamine.

Millal tasub vana korter läbi remontida

Kui korteri planeering teile sobib ja maja põhisüsteemid — katus, stiigid, fassaad — on korteriühistu poolt juba korras hoitud või lähiajal kavas uuendada, siis on olemasoleva korteri remont sageli mõistlikum. Asukoht, naabrid ja harjumuspärane ümbrus jäävad samaks, ja raha läheb otse selle sisse, mida ise kasutate.

Vannitoa täielik uuendamine — torustik korteri piires, plaadid, sanitaartehnika — on koht, kus vana korteri väärtus kõige rohkem tõuseb, sest vannituba on tavaliselt esimene asi, mille ostja või teie ise iga päev märkate. Köögi väljavahetamine annab samuti kiire ja nähtava tulemuse ilma, et peaks kogu korterit ümber tegema.

  • Maja stiigid ja katus on juba korda tehtud või lähiajal plaanis
  • Planeering sobib, muuta on vaja pindu ja tehnikat, mitte seinu
  • Asukoht ja naabrid on väärtused, mida ei taha kaotada
  • Eelarve on piiritletud ühe-kahe ruumi ulatuses, mitte terve korteri jaoks

Millal on müük ja uue ostmine ausam valik

Kui vana korteri probleem on maja tasandil — remontimata stiigid terves majas, ühistu, kes suuremaid töid aastaid edasi lükkab, või planeering, mida ilma kandvaid seinu puutumata parandada ei saa — siis võib korteripõhine remont olla raha, mis kaob süsteemi, mida te üksi ei muuda.

Uue korteri ostmine tähendab, et osa riskist kanab arendaja või eelmine omanik, aga see toob kaasa oma kulud: notaritasu, kolimine, sageli ka mingi kohandav remont uues kohas. Otsus tasub teha number peale mõtlemata, ainult selle põhjal, kas praeguse korteri piirangud on midagi, millega saab elada, või mitte.

Kuidas otsust praktiliselt teha

Kõige ausam lähtepunkt on kirja panna kolm asja: mida korteris tegelikult ei meeldi, kas need on pindade probleem või süsteemi probleem, ja kas korteriühistu plaanib majas suuremaid töid järgnevatel aastatel. Need kolm vastust suunavad otsust rohkem kui ükski üldine reegel.

Kui plaan on remontida, tasub alustada väiksemast tellimusest ja vaadata, kuidas see läheb — meie korteri remondi tööd algavad 180 eurost tellimuse kohta ja suuremad tööd, näiteks vannitoa renoveerimine alates 3500 eurost või köögi paigaldus alates 600 eurost, saavad fikseeritud hinnapakkumise pärast kirjelduse või fotode nägemist.

  • Kas probleem on pindades ja tehnikas, mida saab vahetada
  • Kas probleem on stiigid, elekter või planeering, mida korter üksi ei lahenda
  • Mis on korteriühistu plaan järgmiseks paariks aastaks
  • Kas eelarve sobib pigem ühe ruumi remondiga või terve korteri vahetusega

Kui korteri mure on pindades ja tehnikas, tasub remontida; kui mure on stiigid, elekter või planeering, ei lahenda seda ükski korteripõhine remont odavalt.

Ei taha ise teha?

Küsige pakkumist – enamik siin kirjeldatud töid on meie igapäev.

HelistaKüsi pakkumist