Kas vannitoa võib ise plaatida, kui elab korteriühistus?

Mille jaoks ühistult luba vaja ei ole

Plaatide vahetamine, plaatide värvi või mustri muutmine, olemasoleva vannitoa pindade uuenduskuur — need on korteriomaniku enda otsustada. Ühistu haldab maja üldosi: fassaadi, katust, trepikoda, püstikuid seintes. Teie vannitoa seina- ja põrandaplaadid nende hulka ei kuulu.

Samamoodi ei pea küsima luba selle jaoks, kui vahetate segisti, duširesti või tualettpoti ilma torustikku ümber tegemata. Kui aga kavatsete nihutada dušinurga asukohta, lisada põrandakütte või muuta vee liikumise teed seinas, minnakse juba teise teema juurde.

Kindluse mõttes tasub siiski üle vaadata ühistu enda kodukord — mõnel majal on kirjas, et remondist tuleb naabreid või juhatust teavitada, kuigi luba selleks vaja ei lähe. See on tavaliselt üks lõik kodukorra dokumendis, mitte formaalne menetlus.

Millal tuleb ühistuga suhelda

Kui remondi käigus puudutate maja torustikku — vahetate püstiku osa, teete uue harundi, muudate kanalisatsiooni kallet — on tegemist üldkasutatava süsteemi osaga ja siin on mõistlik ühistu juhatusega enne rääkida. Sama kehtib, kui plaanite lõhkuda seina, mis on kandev; sellist tööd me ise ei tee ja soovitame selle jaoks pöörduda ehitusinseneri või vastava spetsialisti poole.

Kui remont eeldab suuremat ümberehitust, näiteks vannitoa asukoha muutmist korteris, tasub linnalt või ehitisregistrist üle küsida, kas tegemist on loakohustusliku muudatusega. Elektritööde puhul teeb paigalduse ja ühenduse alati kvalifitseeritud elektrik — seda osa ise tegema ei pea hakkama.

Hüdroisolatsioon on koht, kus viga läheb kalliks

Plaatimine ise on suhteliselt andestav töö: ebaühtlane vuugilaius või väike kaldenurga viga on tüütu, aga mitte ohtlik. Hüdroisolatsioon on teine lugu. Kui membraan jääb katkendlikuks, nurgad ja läbiviigud (toru läbi seina või põranda) ei ole korralikult kaetud, hakkab niiskus liikuma vundamendipõranda või seina sisse ja sealt edasi alumisse korterisse.

Sellise vea tulemus ei ilmne kohe. Vahel läheb kuid, enne kui naaber lae peal näeb kollast plekki või tunneb hallituslõhna. Selleks ajaks on vesi juba jõudnud betooni sisse ja parandustööd nõuavad plaatide mahavõtmist, mitte ainult ülevärvimist.

Kui midagi sellist juhtub, on esimene küsimus alati, kes tegi tööd ja kas tehtud korrektselt. Kui hüdroisolatsioon on tehtud ise ja valesti, jääb kahju teie kanda — nii naabri ees kui sageli ka kindlustuse ees, kuna kodukindlustus ei kata alati omal käel tehtud remondi vigu.

Mis vastutust puudutab, kui midagi juhtub

Kortermajas vastutab iga korteriomanik oma korteri seisukorra eest, sealhulgas selle eest, et tema vannituba ei kahjustaks naabreid. See ei ole formaalsus, vaid tavapärane põhimõte, mis kehtib sõltumata sellest, kas remont oli tehtud ise või tellitud. Kindlustusselts uurib alati, kas tööd tegi ise korteriomanik, ehitusfirma või kvalifitseeritud tegija, ja see mõjutab, kas kahju kaetakse.

Kui hüdroisolatsiooni ja plaatimise teeb ettevõte, kellel on selleks kogemus, jääb sellele tavaliselt garantii — meie enda töödele kehtib 24 kuu garantii, mis katab tehtud töö, mitte tavapärast kulumist ega kliendi enda ostetud materjale. See annab nii teile kui naabrile kindluse, et vea korral on kellegagi rääkida.

Mida tasub ise teha ja millal kutsuda abi

Vanade plaatide mahavõtmine, aluspinna puhastamine, uute plaatide paigaldamine tavalise vuugiga — see on töö, mida oskuslik kodanik saab kenasti ise ette võtta, kui on kannatust ja õiged tööriistad. Hüdroisolatsiooni pealekandmine ja kriitiliste kohtade (dušinurk, toru läbiviigud, seina-põranda ühenduskoht) tihendamine on koht, kus üks väike jäetud auk teeb terve töö mõttetuks.

Kui vannituba vajab tervikremonti — hüdroisolatsioon, plaatimine, sanitaartehnika ja tihendustööd koos — on mõistlik kaaluda tervikliku vannitoa renoveerimist, mille hind algab 3500 eurost sõltuvalt ruumi suurusest ja materjalidest. Väiksemate asjade, näiteks vuukide silikoonimise puhul, mis kuluvad aastate jooksul ja hakkavad läbi laskma, piisab sageli üksikust tööst hinnaga alates 45 eurost.

• Plaatide vahetus ilma torustikku puutumata: ise tehtav, luba vaja pole
• Hüdroisolatsioon kriitilistes kohtades: kõrge riskiga, viga ei ilmne kohe
• Püstiku või kanalisatsiooni muutmine: teavitage ühistu juhatust ette
• Kandva seina lõhkumine: ei tee ise, vaja on spetsialisti hinnangut
• Elektriühendused vannitoas: teeb alati kvalifitseeritud elektrik
• Kahtluse korral vaadake üle maja kodukord või küsige juhatuselt

Kust täpne vastus tegelikult tuleb

Kui olete kahtluste piiril — kas teie planeeritud muudatus puudutab üldkasutatavat osa või mitte —, on kiireim tee küsida otse oma ühistu juhatuselt või vaadata üle maja kodukord. Suuremate ümberehituste puhul, kus muudetakse ruumide paigutust või torustiku trasse, tasub üle küsida ka linna ehitisregistrist, kas tegemist on loakohustusliku tööga.

Meie ei anna õigusnõu ega tea teie konkreetse maja kodukorda, aga oskame öelda, kas plaanitud töö tehniliselt eeldab torustiku või kandva konstruktsiooni muutmist — ja sealt on juba lihtsam otsustada, kellega rääkida enne, kui tööd alustate.