Remont kodus väikelapsega: ohutus ja ajastus

Millised tööd saab teha, kui pere jääb koju

Väiksemad ja lokaliseeritud tööd, mille käigus ei teki palju tolmu ega kemikaalide lõhna, saab tavaliselt teha nii, et pere jätkab argipäeva samas korteris. Sellised on näiteks kraani vahetus, riiuli kinnitamine, ukselingi või -lukustuse parandus, valgusti vahetus või mööbli kokkupanek — tüüpilised väiketööd, mida saab tellida tunnihinnaga.

Eeldus on, et töö toimub ühes ruumis, mille saab ajutiselt lapsele suletuks jätta, ja et tööriistad-terad ei jää tunniks-paariks lahtiselt vedelema. Kui laps käib samal ajal kodus ringi, tasub tööala tema eest uksega või mänguaiaga eraldada, mitte lootma jääda, et ta ise eemale hoiab.

Selline lähenemine sobib ka väiksematele remonditöödele, näiteks ühe seina värvimisele või lapiparandustele — kui ruumi saab õhutada ja pere magab ning sööb mujal, ei pea kogu peret kuhugi ära viima.

Mis tekitab tolmu ja aurusid, mida laps ei tohiks hingata

Kipsplaadi lõikamine ja lihvimine, vana krohvi mahavõtmine, parketi lihvimine ning betooni või tellise puurimine tekitavad peent tolmu, mis levib ka suletud uste vahelt ja jääb õhku tundide kaupa. Väikese lapse hingamisteed on tundlikumad kui täiskasvanul, seega selline tolm ei ole lihtsalt ebamugavus, vaid tegelik terviserisk.

Sama kehtib lahustipõhiste värvide, lakkide ja mõnede liimide kohta — nende aur võib püsida ruumis kaua ka pärast tuulutamist, eriti kui tegu on väikese magamistoaga. Veepõhised värvid lõhnavad vähem ja kuivavad kiiremini, aga suuremahulise värvimise ajal on parem, kui laps ei viibi samas korteris.

Kui kavas on korteri suurem remont, kus tolmu ja lõhna tekib mitmes ruumis korraga — näiteks vannitoa või köögi täisrenoveerimine —, tasub see planeerida perioodiks, mil pere saab olla mujal, mitte proovida elada tolmu sees ja loota tuulutamise peale.

Millal on mõistlik pere ajutiselt mujale viia

Kui töö kestab üle ühe päeva ja hõlmab lammutust, lihvimist või mitme ruumi värvimist, on lihtsam ja turvalisem, kui pere veedab need päevad mujal — vanemate juures, sõprade pool või lühiajaliselt üüritud korteris. See ei ole ülepakkumine, vaid arvestab, et tolm ja lõhn ei jää ainult töötsooni.

Sama kehtib juhtudel, kui remondi ajaks kaob korteris vesi või elekter, sest siis ei ole tavaline argielu — lapse toitmine, magamapanek, pesemine — niikuinii võimalik samas kohas jätkata.

• Parketi- või põrandalihvimine kogu korteris
• Krohvi või kipsplaadi mahavõtmine mitmes ruumis
• Vannitoa või köögi täisremont koos veekatkestusega
• Lahustipõhiste materjalidega töö suletud ruumis
• Tööd, mille käigus elekter on pikemaks ajaks välja lülitatud

Kõige levinum viga: alahinnata tolmu levikut

Kõige tavalisem eksitus on arvata, et suletud uks hoiab tolmu ühes ruumis. Tegelikult levib peen tolm ventilatsiooni, ukseavade ja isegi pistikupesade kaudu kogu korterisse ning settib nädalateks pindadele, kust laps neid käega üle tõmbab ja hiljem suhu paneb.

Teine sagedane viga on jätta lahtised tööriistad, kruvid ja lahustipurgid ühe päeva lõpus lauale, mõeldes, et «homme koristan» — kui laps liigub kodus vabalt ringi, on see ajaaken piisav õnnetuseks.

Kaitseks tasub tööala katta kilega ka ukseavade juures, kasutada tolmuimejat pideva imuriga tööriistade juures ning nõuda, et iga tööpäeva lõpus koristataks tööriistad ja jäägid ära, mitte jäetaks järgmise päeva jaoks.

Kuidas remonti aegadeks jaotada, kui peres on väike laps

Kui plaanis on korteri suurem remont, tasub see jagada etappideks nii, et tolmurikkad tööd — lammutus, lihvimine, krohvimine — toimuvad üheaegselt ja järjest, mitte pikitud üle mitme nädala väiksemate katkestustega. See lühendab aega, mil pere peab olema kodust eemal.

Suuremate tööde puhul on mõistlik küsida fikseeritud hinnapakkumine, mis kehtib 30 päeva ja annab ette teada, kui palju töö maksab ja kui kaua see aega võtab — see aitab ka pere ajutise elukorralduse planeerimist täpsemalt paika panna.

Väiksemad, üksikud tööd — nagu ühe toa värvimine või mõne detaili parandus — saab teha vahepealsetel nädalavahetustel, ilma et pere peaks iga kord ümber kolima.

Millal kutsuda spetsialist, mitte teha ise

Elektritöid teeb alati elektrik, mitte pereliige ise, ka väikeste tööde puhul nagu pistikupesa vahetus — see ei ole koht, kus lapsega peres riskida. Sama kehtib gaasitööde kohta, millega me üldse ei tegele, ja kandvate seinte muutmise kohta, mida me samuti ei tee — need vajavad eraldi spetsialisti ja sageli ka luba.

Kui plaan on suurem kui ühe päeva jagu tööd või kui pole selge, kas mõni tegevus tekitab ohtlikku tolmu või lõhna, on mõistlik enne küsida nõu või hinnapakkumine, mitte hakata ise proovima ja hiljem avastada, et pere pidi ootamatult mitmeks päevaks kodust lahkuma.