Millised remonditööd vajavad korteriühistu luba?

Mis vahet teeb, kas asi on ühistu või omaniku otsustada

Korteriomand jaguneb lihtsustatult kaheks: korteri sisemus, mis on omaniku ainuasi, ja maja ühisosad, mille üle otsustab korteriühistu üldkoosolek või juhatus vastavalt põhikirjale. Ühisosade alla käivad kandekonstruktsioonid, fassaad, katus, trepikoda ja maja tehnosüsteemid tervikuna, ka see osa torustikust ja elektrisüsteemist, mis teenindab mitut korterit.

Kui töö jääb korteri seinte vahele ja ei muuda midagi, mis paistab välja või mõjutab teisi kortereid, ei ole ühistult tavaliselt nõusolekut vaja. Kui töö ulatub majaga jagatud süsteemidesse või muudab hoone välisilmet, tuleb enne remonti asi ühistuga läbi räägitud saada.

Radiaatorite ja küttesüsteemi vahetus

Radiaatori vahetus samale kohale, sama tüüpi vastu, on tavaliselt puhtalt korteriomaniku asi, kuna tegu on korteri sisemuses oleva seadmega. Küsimus muutub teiseks, kui radiaator on ühendatud maja ühise stagnatsiooniga kütteringiga ja töö nõuab süsteemi rõhu alandamist või tühjendamist — sellest tuleb ühistut või haldajat vähemalt informeerida, et teised korterid ei jääks ilma soojast.

Kaugküttega majas, kus püstikud teenindavad mitut korterit, tasub radiaatorite vahetusest ette teatada, isegi kui formaalset luba ei nõuta, sest tööde ajaks võib olla vajalik küttesüsteemi ajutine väljalülitamine. Meie radiaatorite paigaldus algab 85 € eest korteri kohta ja hõlmab ka selle, kas ja kellega tuleb töö eelnevalt kooskõlastada.

Vannitoa ja kanalisatsiooni ümberpaigutus

Kraanikausi või duši nihutamine korteri sees, kui äravool jääb samasse püstikusse, on üldjuhul omaniku otsustada. Probleem tekib siis, kui soovitakse muuta äravoolu asukohta selliselt, et see mõjutab maja kanalisatsioonipüstikut või läbib alumise korteri lagi teises kohas kui varem — see on juba ühisosade teema ja vajab ühistu nõusolekut, sageli ka projekti.

Vanades paneelmajades on püstikute asukohad reeglina fikseeritud ja nende nihutamine on keeruline ning kulukas. Nõukogudeaegses majas tasub enne suuremat vannitoa ümberehitust küsida haldajalt, kus täpselt püstikud jooksevad, sest valesti tehtud äravool tekitab probleeme naabritele, mitte ainult iseendale.

Akende vahetus ja fassaadi puutuvad muudatused

Aken on korteri osa, aga selle välisilme on maja fassaadi osa. Kui vahetate akna sama profiili, värvi ja jaotusega vastu, jääb see enamasti tehniliseks küsimuseks, millest võib ühistule teada anda, kuid formaalset luba tavaliselt ei nõuta. Kui soovite muuta akna värvi, profiili tüüpi, klaaside jaotust või paigaldada rõdule klaasseina, on tegu fassaadi muudatusega ja see läheb üldkoosoleku otsustada.

Muinsuskaitsealadel, näiteks Kalamajas või Nõmmel, on fassaadi ja akende välisilme küsimus tavaliselt veelgi rangem, kuna lisaks ühistule võib kaasa räägata linna muinsuskaitse. Meie akende paigaldus ja hooldus algab 90 € eest ja me ütleme kohapeal ausalt, kas tegu on protokollita tehtava vahetusega või vajab see enne ühistu heakskiitu.

• Sama profiili ja värvi aken samas suuruses — reeglina teavitamine piisab
• Värvi, profiili tüübi või jaotuse muutus — vajab üldkoosoleku otsust
• Rõdu klaasimine või lisaklaas — enamasti ühine, kooskõlastatud lahendus kogu majale
• Muinsuskaitsealal (Kalamaja, Nõmme) — lisandub linna muinsuskaitse nõue

Elektri püstikud ja uued liinid

Pistikupesa, lüliti või valgusti vahetus korteri sees on omaniku otsustada ja seda teeb elektrik ilma ühistuga suhtlemata. Teine lugu on uue elektripüstiku rajamine või olemasoleva maja elektrisüsteemi koormuse suurendamine, näiteks kui soovite paigaldada elektripliidi asemel induktsioonpliidi ja korteri praegune liin ei kanna koormust — see puudutab maja peakilbi ja jaotuse teemat ning vajab ühistu või haldaja nõusolekut.

Elektritööd tehakse alati kvalifitseeritud elektriku poolt, sõltumata sellest, kas tegu on korteri- või majasisese küsimusega. Kui plaanite korteri remondi käigus elektrisüsteemi oluliselt muuta, tasub kõigepealt küsida haldajalt, kui suur on maja peakilbi varu, enne kui tellida projekt.

Kandekonstruktsioonid ja põrandad — see, mida meie ei tee

Vaheseina lammutamine, mis ei kanna, on tavaliselt omaniku otsustada, kuid isegi siin on mõistlik enne kontrollida maja ehitusprojektist, kas sein on tõesti mittekandev. Kandva seina või lae muutmine on eraldi teema: sellised tööd vajavad ehitusprojekti ja tavaliselt ka ehitusregistri kannet, ning meie kandvate konstruktsioonidega ise ei tegele — see on ehitusinseneri ja pädeva ehitaja töö.

Põranda kõrguse muutmine, kui see tõstab kaalu või mõjutab alumise korteri lage, on samuti asi, mille kohta tasub enne küsida haldajalt või ühistult. Kahtluse korral on kiirem ja odavam küsida enne, kui hiljem naabritega asju klaarida.

Kuidas nõusolekut praktikas küsida

Enamikus ühistutes piisab kirjalikust taotlusest juhatusele, kus on kirjas, mida plaanite teha ja millist maja süsteemi see puudutab. Suuremate muudatuste, näiteks fassaadi või kandekonstruktsiooni puhul, otsustab tavaliselt üldkoosolek ja vastus võib võtta paar nädalat, seega tasub taotlus esitada enne, kui olete tööde ajakava kokku pannud.

Korteri remont, mille tellime tervikuna, algab 180 € eest ühe töö kohta, ja sinna kuulub ka see, et vaatame kavandatavad tööd üle ja ütleme, kumb neist vajab ühistu allkirja ja kumb ei vaja. Ehitusmüra ja remonditööde kellaajad on tavaliselt kirjas maja kodukorras — tööpäevadel varasel hommikul ja hilisõhtul, samuti nädalavahetustel on müra tegemine üldjuhul piiratud.