Millist toru valida vana maja renoveerimisel: RM, teras või plastik

Miks vana maja torustik teeb valiku keerulisemaks

Tallinna ja Harjumaa vanemates majades — nii Kalamaja puumajades kui ka 1960–80ndate paneelmajades — on tõusikud sageli tsinkraud- või musta terasest, harudel kohati veel malmist liitmikud. Aastakümnete jooksul on gvindid (keermed) tihti üle keeratud, roostetanud kokku või muudetud varasemate remontide käigus juba erineva materjaliga.

See tähendab, et uue toru valimisel ei otsusta ainult toru enda omadused, vaid ka see, kuidas ta vana liitmikuga kokku läheb. Kaks metalli, mis omavahel elektrokeemiliselt halvasti sobivad — näiteks vask otse vana tsinkraudtoru külge — tekitavad galvaanilist korrosiooni, mis sööb liitekoha aastate jooksul läbi.

Enne materjali valikut tasub kindlaks teha, mis torustikku majas praegu on ja kui suures ulatuses seda vahetada plaanitakse. Kui vahetada terve tõusik, on valik vabam; kui jääb alles vana harusid, tuleb liitumiskohale erilist tähelepanu pöörata.

Roostevaba teras vanade metalltorude jätkuna

Roostevaba teras (enamasti pressliitmikega süsteemid) sobib hästi sinna, kus tahetakse jääda metallmaterjali juurde ja vältida plastikut, näiteks kõrge veesurvega või kuuma vee tõusikutel. Roostevaba ei roosteta ise, kuid liitumine vana musta terase või tsinkrauaga vajab ikkagi vahedetaili — otse kokku keerata ei tasu.

Praktikas tähendab see, et roostevabast tõusikust minnakse vanasse harusse üle messing- või plastliitmiku kaudu, mis katkestab otsese metall-metall kontakti. See lisab tööle ühe etapi, aga hoiab ära kiire korrosiooni just liitekohas, mis on kogu süsteemi kõige haavatavam punkt.

Roostevaba on hinnalt kallim kui plastiktorud ja töö nõuab kogemust survekeevituse või pressliitmike osas — see ei ole tüüpiline oma käega tehtav töö, kui tulemus peab kestma.

PEX ja multiskiht plastiktorud vana maja tingimustes

PEX (ristsidestatud polüetüleen) ja multiskiht (alumiiniumkihiga plasttoru) on tänapäeval kõige levinum valik tõusikute ja harude uuendamisel, ka vanades majades. Mõlemad on korrosioonivabad ja odavamad paigaldada kui metall, kuid nende Achilleuse kand vanas majas on liitmik, mitte toru ise.

Plastiktoru ühendatakse vana metalltoruga alati läbi sobiva siirdeliitmiku — messingist üleminekuga, mis on valmistatud spetsiaalselt selleks otstarbeks. Vale liitmik või vana, kulunud keere tähendab lekke riski juba esimestel kuudel, seetõttu tasub see koht üle vaadata enne, kui uus toru üldse peale pannakse.

Multiskiht talub PEX-ist paremini pikki sirgeid lõike ilma kujumuutuseta ja sobib hästi renoveerimisel, kus torustik jookseb seina sees või põranda all. PEX on paindlikum ja sobib kitsastesse nurkadesse, kus vana maja seinad ja vaheseinad ei jookse täisnurga all.

Vask vana maja tõusikutel — millal see endiselt mõtekas on

Vask on Eesti vanemates majades tuttav materjal ja paljudel juhtudel on osa torustikust juba vasktoru. Kui suur osa süsteemist on vask, on loogiline jätkata sama materjaliga — vask-vask liide on lihtne ja usaldusväärne ega too kaasa galvaanilist korrosiooni.

Probleem tekib siis, kui vask kohtub tsinkraua või mustaterasega otse. Sellisel juhul tuleb vahele panna dielektriline liitmik või messingist üleminek, muidu hakkab tsinkraud vase kõrval kiiremini roostetama — tuntud efekt, kus üks metall n-ö ohverdab end teise kaitseks.

Vask on kallim kui plastiktorud ja nõuab joodetud liidete tegemist, mis on käsitööna aeganõudvam. Suuremas renoveerimises kaalub see hinda üles pigem siis, kui suur osa majast on juba vaskторustik ja soovitakse ühtset süsteemi.

Mida kontrollida enne materjali valimist

Enne kui torumaterjal valitakse, tasub käia läbi paar praktilist punkti, mis mõjutavad tulemust rohkem kui see, kas toru ise on kallim või odavam variant. Enamik neist selgub kohapealsel ülevaatusel, mitte kataloogist.

Kui torustik käib läbi mitme korteri ühistuomandis oleva tõusikuna, tasub materjali valik kooskõlastada korteriühistuga — ühtne lahendus kogu tõusikul hoiab ära tulevased ühilduvusprobleemid naaberkorterite vahel.

• Milline materjal on majas praegu — tsinkraud, malm, vask, midagi muud
• Kas vanad keermed ja liitmikud on veel heas seisus või tuleb need samuti vahetada
• Kas üleminekukohas on vaja dielektrilist või messingist vahedetaili
• Kas tegu on ühistu ühistõusikuga, mis mõjutab ka naaberkortereid
• Kas veesurve ja -temperatuur majas sobivad valitud plastiktoru tootja andmetega

Kust minna edasi, kui valik on tehtud

Kui olete otsustanud, milline materjal majja sobib, on järgmine samm tavaliselt kutsuda torumees kohapeale vaatama, milline on vana torustiku tegelik seisukord — see selgub sageli alles siis, kui vana isolatsioon või sein on lahti võetud.

Meie torutööde hind algab 45 eurost tunnis ja suurema tõusiku või mitme haru vahetuse puhul anname pärast ülevaatust fikseeritud hinnapakkumise, mis kehtib 30 päeva. Väiksemate tööde, näiteks üksiku liitmiku vahetuse jaoks sobib pigem väiketööde tunnihind alates 39 eurost.