Vannitoa põrand: plaat, vinüül või epoksü
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 4 min lugemist
Vannitoa põranda materjal on valik, mida tehakse tavaliselt korra kümnendis, seega tasub see läbi mõelda enne, mitte pärast. Kolm levinuimat lahendust — keraamiline plaat, vinüülklikk ja epoksü ehk vaikpõrand — käituvad vee, külma, koormuse ja remondi suhtes päris erinevalt. See juhend võrdleb neid kolme külg külje kõrval ja ütleb ausalt, millise me tavalise Tallinna korteri või maja vannituppa ise valiksime.

Kuidas kolm materjali veega toime tulevad
Keraamiline plaat ise on veekindel, aga vesi ei jää plaadile, vaid vuukidele ja aluspinnale. Halvasti tehtud hüdroisolatsiooni korral leiab niiskus tee betooni või vaheseina alla ja sealt edasi naabrite lakke, mis vanemates paneelmajades on korduv probleem.
Vinüülklikk-põrand on pinnalt veekindel, aga klõpsliideste vahelt võib vesi siiski läbi imbuda, kui vannituba on väga niiske või kui vesi seisab põrandal pikalt. Seetõttu sobib see paremini kuivemasse vannituppa või WC-ga eraldi ruumi kui pideva veevoolu alasse duši ees.
Epoksü ehk vaikpõrand valatakse ühtse kihina ilma vuukideta, mistõttu on see kolmest kõige veekindlam lahendus tervikuna. Õigesti tehtuna ei ole sellel kohta, kust vesi läbi pääseks, mis teeb sellest hea valiku just duširuumi põrandale.
Milline tunneb jala all kõige mugavam
Plaat on külm ja kõva, eriti hommikul enne kütte käivitumist. Ilma põrandaküttata paneelmaja vannitoas on see tunda igal sammul, aga koos alaküttega muutub plaat pigem meeldivaks, sest see juhib soojust hästi ja püsib ühtlaselt soe.
Vinüül on jala all pehmem ja soojem juba iseenesest, mistõttu sobib see hästi lastega peredele või kui soovitakse vannituppa astuda ilma sussideta jahedust tundmata. Vinüül on ka libedam vähem kui läikiv plaat, kui valida matt või struktuurne pind.
Epoksü on kõva nagu plaat, kuid ilma vuukideta on pind ühtlaselt sile ja seetõttu soojust juhtiv omadus sarnane plaadiga. Libedusvastasust saab reguleerida, lisades pinnale kvartsliiva enne viimast lakikihti.
Kas materjal sobib põrandaküttega kokku
Kõik kolm materjali taluvad alaküttet, aga erinevalt. Plaat juhib soojust kõige paremini ja on põrandaküttega kombinatsioonis levinuim valik Eesti uusarendustes, kus vannitoas on vesipõrandaküte.
Vinüülklikk talub alaküttet enamasti tootja määratud piirini, tavaliselt kuni 27–28 kraadini pinnal, ja kiire temperatuurimuutus võib panna klõpsliidesed aja jooksul liikuma. Tootja andmeleht tuleb enne paigaldust kindlasti üle vaadata.
Epoksü talub kütet hästi, aga paigaldamisel tuleb arvestada, et vaik kõveneb ja seondub aluspinnaga kindlal temperatuuril, seega tuleb küte paigalduse ajaks välja lülitada ja lasta pinnal rahulikult taheneda.
Mis juhtub, kui midagi läheb katki
Plaadi puhul saab üksiku pragunenud või lõhkise plaadi asendada, kui samast partiist on varuplaate alles. Vuugivärvi saab kohapeal uuendada, aga kogu plaadi tooni ja mustri täpselt kordamine hiljem ostetud plaadiga võib olla keeruline.
Vinüülklikk-lahenduse eelis on see, et üksiku kahjustatud lehe saab tavaliselt terve süsteemi lahti võtmata välja vahetada, kui varuosi on alles hoitud. See on remondi mõttes kolmest kõige lihtsam ja odavam variant.
Epoksüpõrand on ühtne pind, seega väiksemat mõra või kriimustust saab kohati lappida, aga suuremat kahjustust on keeruline märkamatult parandada ilma, et paranduskoht tooniliselt eristuks. Suurem kahjustus tähendab sageli kogu pinna uuesti valamist.
Kumb variant mis eelarvega tasub
Hind sõltub materjalist, pinna suurusest ja aluspinna seisukorrast, seega täpse summa saab öelda alles vannituba nähes või fotode järgi. Plaatimistööd hindame alates 35 € tööst, aluspinna korras oleku ja soovitud plaadi keerukuse järgi kujuneb lõplik summa objektipõhiselt.
Vinüülklikk-põrand on materjalina odavam ja paigaldus kiirem, sest see ei vaja kuivamisaega ega vuukimist. Kui vannituba vajab lisaks põrandale ka muud tööd, näiteks aluspinna tasandust või niiskustõkke uuendamist, arvestame selle põrandatööde alla, mis algavad 15 € tööst.
Epoksüpõrand nõuab hoolikat aluspinna ettevalmistust ja kindlaid kuivamis- ja kõvenemistingimusi, mistõttu on see tööjõumahukam ja üldjuhul kallim ruutmeetri kohta kui plaat või vinüül. Kui vannituba vajab tervikvahetust, sealhulgas hüdroisolatsiooni, plaatimist või põrandavalu ja tehnika ümberpaigutust, on mõttekam vaadata seda tervikliku vannitoa renoveerimisena, mis meil algab 3500 € tööst.
- Plaat: veekindel koos korraliku hüdroisolatsiooniga, külm ilma alaküteta, hea alaküttega, ühekaupa remonditav
- Vinüül: sobib kuivemasse ruumi, soe ja pehme jala all, kiire paigaldada, lihtsaim remontida
- Epoksü: kõige veekindlam tervikuna, sile ja soojust juhtiv, nõuab hoolikat paigaldust, keeruline lokaalselt parandada
- Kõigi kolme puhul otsustab lõpliku hinna aluspinna seisukord ja vannitoa suurus
Mida meie tavalise Tallinna vannitoa jaoks valiksime
Duširuumiga ja pideva niiskusega vannituppa valiksime keraamilise plaadi või epoksü, sest mõlemad taluvad seisvat vett ja pidevat pritsimist paremini kui vinüül. Vanemas Kalamaja või Nõmme puitmajas, kus aluspõrand liigub veidi ajas, on epoksü paindlikkus sageli plaadist parem valik.
Uusarenduses koos vesipõrandaküttega on plaat endiselt kõige tõestatum kombinatsioon, sest see juhib soojust hästi ja taastub temperatuurikõikumistest ilma probleemideta. Paneelmaja väikeses vannitoas, kus eelarve on piiratud ja WC on eraldi kuivas ruumis, on vinüülklikk mõistlik ja kiire lahendus.
Kui te ei ole kindel, kumb sobib teie konkreetse vannitoa aluspinna, niiskuskoormuse ja eelarvega kokku, on kõige kindlam saata meile mõni foto praegusest olukorrast — sealt on lihtsam anda konkreetne soovitus kui üldise juhendi põhjal.
Duširuumi ja alaküttega vannituppa sobib enamasti plaat või epoksü, kuivemasse ja väiksema eelarvega ruumi vinüülklikk — valik käib vee koormuse, mitte moe järgi.