Vannitoa põhiplaani muutmine: mida tohib ja mida mitte

Miks seadme liigutamine ja toru liigutamine on kaks erinevat asja

Tualeti, dušisegisti või kraanikausi kere nihutamine paarikümne sentimeetri võrra samas seinas on tavaliselt käsitööline ülesanne: tuleb pikendada veetorusid ja kanalisatsiooniäravoolu, tihendada läbiviigud uuesti. See on aeg-ajalik töö, mille tegemiseks piisab tavaliselt oskusest ja korralikust materjalist.

Hoopis teine asi on kanalisatsiooni püstiku või põhitorustiku liigutamine, näiteks kui tahetakse tualett tuua vastasseina või paigutada dušinurk sinna, kus varem oli kuiv ala. Kanalisatsioon vajab kallet, mis tähendab sageli põranda tõstmist või lae alt toru vedamist naabri lakke ulatuvalt.

Panelmajades ja nõukogudeaegsetes korterites kulgevad püstikud tavaliselt kindlas kohas ja nende liigutamine mõjutab ka alumist või ülemist korterit. Seetõttu on sellised muudatused hoopis suurema kaaluga otsus kui üksiku seadme asukoha muutmine samas piirkonnas.

Millal peab korteriühistut teavitama ja millal küsima nõusolekut

Korteriühistu huvitab eelkõige see, mis puudutab maja ühiskasutuses olevaid torustikke, kandvaid konstruktsioone ja teiste korterite kasutusõigust. Kui plaanite ühendada oma vannitoa torustiku maja püstikuga uues kohas või teha läbiviike vahelaest, tuleb sellest ühistut kindlasti teavitada.

Lihtsa teavitusega piisab tavaliselt siis, kui muudatus jääb korteri sisse ja ei puuduta maja ühiskasutatavaid süsteeme ega naabreid. Suurem samm, näiteks püstiku ümbertõstmine või vahelae läbimine uues kohas, vajab enamasti ühistu juhatuse nõusolekut, kuna see mõjutab teisi korteriomanikke.

Kandvat seina vannitoas ümber tõstma ei hakka, sellised tööd jäävad meie valdkonnast välja ja nõuavad eraldi ehituskonstruktori kaasamist. Kui plaan sisaldab kandva seina muutmist, tuleb pöörduda vastava spetsialisti poole enne, kui edasi minna.

Millal jõuab teema ehitisregistrisse

Väiksemad siseviimistluslikud muudatused, kus seadmed jäävad samasse ruumi ja torustik ei muutu oluliselt, tavaliselt ehitisregistrisse eraldi teatamist ei vaja. Kui aga muudetakse vannitoa piire, tõstetakse seinu, muudetakse maja tehnosüsteeme või tehakse muudatusi, mis mõjutavad ehitise põhiplaani, tuleb kontrollida, kas tegemist on registreerimist vajava tööga.

Kindla vastuse annab Tallinna linna ehitisregister või vastava linnaosa valitsus, kellele saab kirjeldada plaanitavat tööd ja fotod olemasolevast olukorrast. Nemad ütlevad, kas tegu on teatamiskohustusega tööga või vajab see eraldi menetlust.

Meie ei anna ehitusloa küsimustes lõplikku hinnangut, kuid oskame öelda, kas kavandatav muudatus puudutab kandvaid konstruktsioone või maja põhitorustikku, mis on esimene märk sellest, et tuleb linnaga ühendust võtta.

Mida hüdroisolatsioon nõuab, kui märgala liigub

Kui dušinurk või vann liigub uude kohta, peab ka hüdroisolatsioon liikuma sinna kaasa. Vana veekindel kiht kehtib ainult sinna, kus see algselt tehti, uude kohta tuleb teha täiesti uus hüdroisolatsioonikiht, mis ulatub seintele vähemalt kuni pritsmete kõrguseni ja üle põranda kogu ruumis.

See tähendab, et põrand tuleb sageli katta uuesti, tihendusmass viia üles seintele nurkade ja läbiviikude juures korralikult, ning alles siis järgneb plaatimine. Kiirustamine selles etapis on kõige kallim viga, mida vannitoas teha saab, sest lekke ilmnemisel tuleb kõik uuesti lahti võtta.

Kui plaanite seadmete ümberpaigutamist, tasub vannitoa renoveerimise (alates 3500 € tööst) ja plaatimise (alates 35 € tööst) planeerida koos, sest hüdroisolatsioon ja plaatimine käivad käsikäes ning eraldi tellituna jäävad piirid kergesti kokku sobimata.

Mida tasub enne otsustamist selgeks teha

Enne kui tellite mööbli ja seadmete paigutuse muutmise, tasub koos toruspetsialistiga vaadata, kus täpselt kulgeb olemasolev kanalisatsioon ja kas uus asukoht üldse võimaldab piisavat kallet. See säästab hiljem pettumust, kui selgub, et unistuste paigutus nõuab põranda tõstmist.

• Kas seade liigub samas seinas või läheb kanalisatsioonitoru uude kohta
• Kas muudatus puudutab maja püstikut või jääb korteri enda torustiku piiresse
• Kas vahelage või kandvasse seina tuleb teha uusi läbiviike
• Kas korteriühistu vajab lihtsat teadet või ametlikku nõusolekut
• Kas muudatus vajab kontrolli ehitisregistrist
• Kas hüdroisolatsioon tuleb teha täies mahus uuesti

Mis on tegelikult odav ja mis kallis muudatus

Kraanikausi nihutamine seina piires või dušisegisti kõrguse muutmine on suhteliselt lihtne ja odav, sest torusid pikendatakse olemasoleva trassi piires. Sellised tööd algavad meie juures torutööde tunnihinnast 45 €/h ja sõltuvad peamiselt sellest, kui palju seina lahti tuleb võtta.

Tualeti või dušinurga täielik ümberpaigutamine teise seina äärde on hoopis teine kulu, sest see nõuab uue kanalisatsioonitrassi rajamist, sageli põrandaaluse konstruktsiooni muutmist ja täieliku hüdroisolatsiooni tegemist uuesti. Sellisel juhul on mõistlik küsida fikseeritud hinnapakkumine kogu tööle, mitte planeerida tunnitasu järgi.

Suurem vannitoa ümberkorraldus tasub tellida tervikliku tööna, kus torutööd, hüdroisolatsioon ja plaatimine käivad ühe plaani järgi, mitte eraldi tellimustena, mis omavahel kokku ei sobi.