Kas vannitoa renoveerimiseks on vaja luba?

Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist

Vannitoa renoveerimine on üks neid töid, kus küsimus loast tekib peaaegu alati, sest tegemist on nii vee kui ka naaberkorteritega seotud ruumiga. Vahet tuleb teha kosmeetilisel remondil, mis puudutab ainult teie enda pindu, ja tööl, mis läheb ligi majaühistele torustikele või kandekonstruktsioonidele. Järgnev annab ülevaate, mille puhul piisab korteriühistu teavitamisest, mille puhul on vaja ühistu nõusolekut ja millal tasub pöörduda linna ehitisregistri poole.

Kas vannitoa renoveerimiseks on vaja luba?

Mis vahet teeb kosmeetiline remont ja süsteemi muutmine

Kui vahetate plaate, uuendate hüdroisolatsiooni samas kohas, paigaldate uue valamu vana asemele või vahetate segisti, on tegu kosmeetilise remondiga. See ei puuduta maja ühiseid torusid ega kandekonstruktsioone ning tavaliselt ei vaja see kelleltki luba, kuigi viisakas on ühistut teavitada, kui töö kestab mitu päeva ja tekitab müra.

Teine olukord on siis, kui nihutate äravoolu, tõstate dušinurga mujale, muudate vee sissevoolu asukohta või puudutate püstikut, mis läbib mitut korrust. Sellised muudatused mõjutavad majaühiseid süsteeme ja naaberkortereid, mistõttu jäävad need juba korteriühistu ja mõnikord linna pädevusse.

Millal on vaja korteriühistu nõusolekut

Kortermajas kuuluvad püstikud, kanalisatsiooni põhitorustik ja sageli ka vaheseinad ühisomandisse, isegi kui need jäävad teie korteri piiresse. Kui plaanite torustikku ümber paigutada, teha vaheseina läbimurde või muuta korruse põranda konstruktsiooni (näiteks kõrgema dušialuse rajamiseks), tuleb sellest ühistule teada anda ja tavaliselt küsida kirjalik nõusolek.

Ühistu vaatab eelkõige seda, kas muudatus võib mõjutada naabreid: kas suureneb uputuse risk, kas muutub müra levik, kas koormus põrandale jääb endiseks. Kirjalik nõusolek on kasulik ka teile endale, sest see on tõend, kui hiljem tekib küsimus, kes vastutab võimaliku kahju eest.

Kui te pole kindel, kas plaanitav töö nõuab ühistu luba, on lihtsaim viis pöörduda majahalduri või ühistu juhatuse poole enne tööde algust, mitte pärast.

  • Äravoolu või veetoru asukoha muutmine
  • Dušinurga või vanni ümberpaigutamine
  • Vaheseina nihutamine või läbimurre
  • Põrandakonstruktsiooni muutmine (kõrguse tõstmine, koormuse suurendamine)
  • Ventilatsioonisüsteemi muutmine vannitoas

Millal jõuab küsimus ehitisregistrisse

Enamik vannitoa siseremonti ei jõua ehitisregistrisse, sest tegu ei ole ehitusseadustiku mõttes ehitamisega. Ehitisregister ja linna ehitusjärelevalve tulevad mängu siis, kui muudatus mõjutab hoone kandekonstruktsioone, tulepüsivust või kui muutub ruumi kasutusotstarve, näiteks kui vannituba laiendatakse teise ruumi arvelt, lammutades kandva seina.

Kandvat seina me ise ei puuduta ja soovitame sellist tööd alati kooskõlastada pädeva konstruktoriga ning kontrollida linna käest, kas on vaja ehitusluba või -teatist. Kindlat piiri, millest alates luba vajalik on, ei tasu ise oletada — täpse vastuse annab Tallinna linna ehitusjärelevalve või teie kohaliku omavalitsuse ehitisregistri kontaktisik.

Elekter ja torutööd vannitoas

Vannitoas tehtav elektritöö, näiteks pistikupesa või valgusti lisamine niiskesse ruumi, tuleb usaldada elektrikule, kes tunneb märgruumi nõudeid. See ei ole korteriühistu loa küsimus, vaid ohutuse küsimus, ning tehtud töö kohta peaks jääma dokument, mida saab hiljem korterit müües näidata.

Torutööde puhul, kus muudetakse toru trassi, vahetatakse püstiku osa või lisatakse harusid, tasub arvestada, et kui töö puudutab ühismajanduse toru, on vaja ühistu nõusolekut isegi siis, kui füüsiliselt jääb kõik teie korteri piiresse. Meie torutööde teenus algab 45 €/h juures ja me anname enne alustamist teada, kui töö laad eeldab ühistu kooskõlastust.

Kuidas käib teavitamine ja kooskõlastamine praktikas

Enamikus Tallinna korteriühistutes piisab lühikesest kirjalikust teatest juhatusele või majahaldurile, kus kirjeldate, mida plaanite teha, kaua töö kestab ja kas see puudutab ühiseid tehnosüsteeme. Suuremate tööde puhul, kus torustikku ümber paigutatakse, küsib ühistu tavaliselt ka joonist või fotot plaanitavast lahendusest.

Kui vannitoa renoveerimine on osa suuremast projektist, tasub kooskõlastuse küsimus lahendada enne tööde algust, mitte remondi käigus. See hoiab ära olukorra, kus valmis tehtud töö tuleb ühistu nõudel osaliselt lahti võtta.

Millal tasub pöörduda meie poole ja millal linna või ühistu poole

Meie saame öelda, kas plaanitav muudatus tehniliselt puudutab ühiseid torusid või konstruktsioone, ja aidata koostada kirjelduse, mida ühistule esitada. Vannitoa tervikliku renoveerimise puhul, mis algab meil alates 3500 € juures, kuulub eelarve sisse ka arvestus sellega, kas plaanitav lahendus eeldab kooskõlastust.

Lõpliku otsuse, kas ja millist luba vaja on, teeb siiski korteriühistu või linna ehitusjärelevalve, mitte meie. Kui kahtlete, kas teie plaan nõuab nõusolekut, on kiirem küsida seda otse ühistu juhatuselt kui hakata tööd tegema ja hiljem probleemi lahendama.

Pindade ja seadmete vahetus ei vaja luba, aga äravoolu, püstiku või vaheseina puudutav muudatus vajab tavaliselt korteriühistu nõusolekut ja mõnikord linna kinnitust.

Ei taha ise teha?

Küsige pakkumist – enamik siin kirjeldatud töid on meie igapäev.

HelistaKüsi pakkumist