Elektritööd korteriühistus: mida tohib teha ise ja mida mitte

Mis kuulub korterile ja mis majale

Korteriomandi seisukohalt on lihtne piir: korteri sees olev pistikupesade ja lülitite juhtmestik alates korteri elektrikilbist on omaniku vastutus ja seda tohib remontida, vahetada või ümber planeerida ilma korteriühistu loata. Elekter, mis jookseb korterisse enne seda kilpi — tõusuliin, korruse jaotuskilp, maja peakilp —, on ühisvara.

Nõukogudeaegses paneelmajas jookseb tõusuliin tavaliselt trepikoja elektrikapis, kust igale korterile on oma kaabel välja toodud. Uuemas majas võib jaotus olla korrusepõhine, aga põhimõte on sama: kõik enne korteri arvestit ja kilpi kuulub majale, mitte ainult sellele korterile, kelle uksest see kaabel läbi käib.

Kui te pole kindel, kus see piir teie majas täpselt jookseb, on lihtsaim viis vaadata korteri elektrikilpi: kui kilp on korteri sees ja kaabel tuleb sinna trepikojast, on kilbist sissepoole teie ala. Kui arvesti ise on trepikojas ühiskapis, on ka arvesti juurdepääs ühistu teema.

Millal on vaja korteriühistuga rääkida

Kui plaanite vahetada oma korteri elektrikilbi, sest see on vana, kaitsmed on kruvitüüpi või automaatkaitsmeid napib, ei ole see iseenesest ühistu asi — see on korteri sisetöö. Küll aga on ühistuga vaja rääkida siis, kui töö eeldab ligipääsu trepikoja jaotuskilbile või tõusuliini väljalülitamist, sest see mõjutab teisi kortereid.

Tõusuliini lühiajaline väljalülitamine on tavaline osa suuremast elektritööst — näiteks kui vahetate korteri kilpi ja peakaabel tuleb korraks pingevabaks teha. Sellisel juhul tuleb kokku leppida aeg, mil tõusuliin võib olla väljas, ja sageli teavitada ka naabreid, kelle korter samalt liinilt toidet saab.

Kui plaanite muuta midagi trepikoja enda elektris — näiteks lisada trepikotta pistikupesa, muuta valgustust või paigaldada oma korteri jaoks eraldi kaabel läbi ühiskasutuses oleva šahti —, on see alati ühistu otsustada, mitte ainult teie oma.

• Korteri sisese kilbi vahetus ilma tõusuliini katkestamata — üldjuhul ei vaja ühistu luba
• Tõusuliini lühiajaline väljalülitamine töö ajaks — vajab kooskõlastust ja ajakava
• Ligipääs trepikoja jaotuskilbile või ühiskappi paiknevale arvestile — vajab ühistu või hooldaja juuresolekut
• Uue kaabli vedamine läbi ühiskasutuses oleva šahti või trepikoja — ühistu otsustab
• Muudatused trepikoja enda valgustuses või pistikupesades — ainult ühistu kaudu

Kuidas ligipääs trepikoja kilbile praktikas käib

Enamikus korteriühistutes on trepikoja elektrikapp lukustatud ja võtme haldab majahoidja, hooldusfirma või juhatuse liige. Kui teie elektrik peab tõusuliini korraks pingevabaks tegema, on mõistlik leppida aeg kokku vähemalt paar päeva ette, mitte tulla kohale ja loota, et keegi on parasjagu majas.

Suuremates majades, kus on hooldusleping, korraldab tihti hooldusfirma ise tõusuliini lülitamise ja nõuab, et selle teeks nende oma tehnik või vähemalt nende juuresolekul. Väiksemates ühistutes piisab tavaliselt juhatuse liikme või majahoidja kohalolekust.

Kui töö puudutab mitut korterit korraga (näiteks kogu tõusuliini vahetus vanas majas), on see juba ühistu tellitav töö, mitte üksiku korteriomaniku projekt — sellisel juhul tasub teema tõsta üldkoosolekule või juhatuse ette.

Mida teha, kui plaanite korteri elektrikilpi vahetada

Elektrikilbi vahetus on üks levinumaid põhjuseid, miks korteriomanik tõusuliiniga kokku puutub. Vana kilp kruvikaitsmetega ei vasta enam tänapäeva koormusele — pesumasin, elektripliit ja kliimaseade samal liinil nõuavad rohkem automaatkaitsmeid ja sageli ka rikkevoolukaitset.

Kilbi vahetuse käigus teeb elektrik korraks tõusuliini pingevabaks, ühendab uue kilbi ja kontrollib kaitsmete valikut vastavalt korteris olevale koormusele. See on hetk, mil ligipääs tuleb ühistuga eelnevalt kokku leppida, isegi kui vahetus ise on täielikult korteri sisene töö.

Meie teeme elektrikilbi vahetust hinnaga alates 350 € tööl põhinevalt, sõltuvalt kilbi suurusest ja olemasoleva juhtmestiku seisukorrast. Elektritöid laiemalt teeme tunnihinnaga alates 49 € tunnis, mis sobib väiksemate paranduste ja lisatööde puhul.

Mida ise korraldada ja mida jätta spetsialistile

Ligipääsu kokkuleppimine ühistuga on midagi, mida saab korteriomanik ise ette valmistada: uurige, kes majas haldab võtmeid, milline on tavapärane etteteatamisaeg ja kas on olemas hooldusfirma, kellega tuleb töö kooskõlastada. See säästab elektrikule tuleku päeval aega ja ootamist.

Elektritöö ise — juhtme ühendamine, kilbi vahetus, kaitsmete valik — peab jääma kvalifitseeritud elektriku teha, sõltumata sellest, kas tegemist on korteri sisese või tõusuliini puudutava tööga. See ei ole koht, kus omal käel katsetada, sest viga tõusuliinis mõjutab kogu maja, mitte ainult teie korterit.

Kui ei ole selge, kas plaanitav töö vajab ühistu luba, on lihtsaim tee helistada juhatusele või hooldusfirmale ja kirjeldada tööd enne, kui elektrik kohale tuleb. See säästab tühja käigu ja võimaliku vaidluse hiljem.