Elektriliitumine uue majaga: mida on vaja teada
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist
Kui krunt on olemas, aga elektrit veel pole, tuleb esmalt tegeleda liitumisega, mitte majasisese elektritööga. See on omaette protsess, mille käib läbi võrguettevõtja, mitte elektrik. Käesolev juhend annab üldise pildi, mida Harju maakonnas krunti või uut maja ehitav inimene liitumisest teadma peab: kuidas taotlus käib, mille poolest erineb ajutine ehitusaegne liitumine alalisest ning kust täpselt algab töö, mida saab tellida meilt.

Kes vastutab liitumise eest
Elektriliitumine tähendab, et krunt või hoone saab ühenduse jaotusvõrguga – Eestis on suurim võrguettevõtja Elektrilevi, kuid mõnes Harju maakonna piirkonnas võib võrku hallata ka mõni teine ettevõtja. Kõigepealt tuleb kindlaks teha, kelle võrgupiirkonda krunt jääb.
Liitumist ei telli elektrik ega ehitusfirma, vaid krundi omanik ise, esitades taotluse võrguettevõtjale. Elektrik tuleb pilti alles hiljem, kui liitumispunkt on olemas ja tuleb rajada maja enda elektrisüsteem.
Kuna nõuded ja tähtajad võivad piirkonniti ja aja jooksul muutuda, tasub konkreetsed sammud ja hetkel kehtiv hind alati üle kontrollida otse võrguettevõtja kodulehelt või klienditoest.
Kuidas liitumistaotlus käib
Taotlus esitatakse tavaliselt võrguettevõtja e-teeninduses. Vaja läheb krundi andmeid, katastritunnust ja soovitavat liitumisvõimsust – kui palju elektrit majas korraga tarvis läheb. Väiksema eramu jaoks piisab enamasti tavapärasest ühefaasilisest või kolmefaasilisest liitumisest, suurema maja või kütte- ja soojuspumbalahendusega majapidamise puhul tuleb võimsust täpsemalt arvestada.
Võrguettevõtja vaatab taotluse üle ja teeb pakkumise, milles on kirjas liitumise tehnilised tingimused ja tasu. Liitumistasu sõltub sellest, kui kaugel on lähim võrguühendus ja kas on vaja rajada uut liini või alajaama.
Pärast pakkumise kinnitamist sõlmitakse liitumisleping, mille alusel võrguettevõtja rajab liinid krundi liitumispunktini. Sealt edasi algab omaniku enda tellitav töö.
Ajutine ehitusaegne liitumine versus alaline liitumine
Ehituse ajaks piisab sageli ajutisest ehitusliitumisest, mis annab voolu elektritööriistadele, ehitusvalgustusele ja segubetoonisegistile, kuid ei ole mõeldud maja püsivaks elektrivarustuseks. Ajutine liitumine on tavaliselt väiksema võimsusega ja tähtajaline.
Kui maja on valmis ja soovitakse püsivat elektrivarustust, tuleb taotleda alalist liitumist või ehitusaegne liitumine üle vormistada. See eeldab, et maja elektripaigaldis on nõuetekohaselt valmis ja selle on üle vaadanud pädev isik.
Kumb variant krundi jaoks otstarbekam on, sõltub ehitusgraafikust ja sellest, kas krundil on juba varasem liitumine olemas. Selle valiku juures annab kõige täpsema vastuse võrguettevõtja ise.
Kust algab elektriku töö
Liitumispunkt on koht, kus võrguettevõtja vastutus lõpeb ja maja omaniku vastutus algab. Sealt edasi kulgevad kaablid, elektrikilp ja kogu majasisene juhtmestik on juba omaniku enda rajada ja korras hoida – see on koht, kus tuleb mängu elektrik.
Uue maja jaoks tähendab see peakilbi ja alamkilpide paigaldust, kaablitrasside vedu, pistikupesade ja valgustuspunktide paigaldust ning kogu süsteemi lõppkontrolli. Meie teenus Elektritööd algab 49 € eest tunnis ja katab need tööd alates liitumispunktist.
Kui tegemist on juba olemasoleva majaga, kus vana kilp ei vasta enam tänapäeva koormusele või nõuetele, on tüüpiline töö elektrikilbi vahetus, mis meil algab 350 € eest tööna – see on eraldi teema kolmefaasilise liitumise juhendist, mis eeldab, et liitumine on juba olemas.
- Liitumistaotlus ja -leping – tellib krundi omanik võrguettevõtjalt
- Liinide ja liitumispunkti rajamine – teeb võrguettevõtja
- Peakilp, kaablid, pistikupesad ja valgustus – teeb elektrik
- Elektripaigaldise ülevaatus enne kasutuselevõttu – teeb pädev isik
- Alalisele liitumisele üleminek – vormistab omanik koos võrguettevõtjaga
Mida kontrollida enne ehituse algust
Enne kui liitumist üldse taotleda, tasub vaadata, kas krundil on juba varasem liitumispunkt, näiteks kui tegemist on lammutatud hoone asemele ehitatava majaga. Olemasolevat liitumist saab sageli üle vormistada, mis on kiirem ja odavam kui uue rajamine.
Kui krunt jääb tiheasustusalale, näiteks uude Harju maakonna elamurajooni, on tavaline, et liitumispunktid ja -võimsused on arendaja poolt juba osaliselt kokku lepitud. Sel juhul tasub esmalt küsida infot arendajalt või korteriühistult, kui tegemist on ridaelamu või paariselamuga.
Elamu ehitusprojekti koostades tasub elektrivõimsuse vajadus – näiteks soojuspump, elektriauto laadija, saun – kohe algusest peale paika panna, sest hilisem võimsuse suurendamine on üldjuhul aeganõudvam ja kallim kui õige mõõdu algusest peale tellimine.
Liitumise tellib krundi omanik võrguettevõtjalt ja see lõpeb liitumispunktis, sealt edasi algab maja sisemine elektritöö, mille jaoks kutsutakse elektrik.