Boiler või kaugküte: kust tuleb kodus soe vesi?

Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist

Kui soe vesi tuleb nõrgalt, on kollakas või selle hind tundub üllatavalt kõrge, on esimene küsimus, kust see vesi üldse tuleb. Tallinna kodudes on peamiselt kolm süsteemi: kaugküte koos maja soojussõlmega, maja enda ühine boiler, või korteri või maja oma veeboiler. Igaühel on erinev vastutus, erinevad tüüpilised rikked ja erinev remondi loogika. See juhend aitab aru saada, millisega teil tegu on ja kelle poole millise probleemi puhul pöörduda.

Boiler või kaugküte: kust tuleb kodus soe vesi?

Kaugküte: enamik nõukogudeaegseid korterelamuid

Enamikus Tallinna paneelmajades tuleb soe vesi kaugküttest — linna soojusvõrgust, mis jookseb majja ja läbib seal soojussõlme. Soojussõlmes vahetub soojus küttevee ja tarbevee vahel, nii et teie kraanist tulev vesi ei ole sama vesi, mis liigub soojusvõrgus, vaid soojussõlmes soojendatud.

Soojussõlme hooldab tavaliselt korteriühistu tellitud hooldusfirma või kütteettevõte, mitte üksik korteriomanik. Kui vesi on nõrk või jahe kogu majas, on probleem tõenäoliselt soojussõlmes või selle survestuses, ja sellest tuleks teavitada ühistut, mitte lasta ise remontida.

Kui aga probleem on ainult ühes korteris — näiteks nõrk surve ühes vannitoas — on tegu tõenäoliselt korteri enda toru või segisti riknemisega, mitte maja süsteemiga. Sellise probleemi lahendame torutööde raames, tunnihind alates 45 €.

Maja ühine boiler: vanemad majad ilma otsese kaugküttelahenduseta

Osades vanemates majades, kus otsest kaugkütteühendust tarbevee jaoks ei ole, soojendatakse tarbevett suures ühises boileris, mis kuulub majale tervikuna. See on levinud näiteks väiksemates korterelamutes või osades Nõmme ja Kalamaja piirkonna vanemates hoonetes, kus küttesüsteemi on aja jooksul ümber ehitatud.

Ühise boileri puhul kehtib sama loogika mis soojussõlme puhul: kui probleem puudutab kogu maja, vastutab selle eest ühistu või majaomanik tervikuna, mitte üksik korter. Kui boiler on vana ja hakib sageli, tasub ühistul kaaluda selle väljavahetamist tervikuna, mitte lappida üksikuid rikkeid.

Oma veeboiler: eramajad ja mõned korterid

Eramajades, samuti osades uuemates korterites ja mõnes vanemas korteris, kus kaugkütet pole, on soe vesi tehtud kohapeal — kas elektrilise boileriga, gaasiboileriga või kombineeritud kütteseadmega, mis toodab nii küttevett kui tarbevett. Sel juhul on seade ja selle korrashoid täielikult omaniku vastutus.

Elektriboileri puhul on tüüpilised probleemid katlakivi kogunemine küttekehale, mis vähendab võimsust ja pikendab soojenemisaega, ning termostaadi või kaitseklapi riknemine. Gaasiboileri hooldust ja remonti me ise ei tee — see kuulub gaasitööde valdkonda ja selleks tuleb pöörduda vastava eriala spetsialisti poole.

Kui teil on elektriline veeboiler, mis soojeneb aeglaselt või annab vähem sooja vett kui varem, tasub esmalt kontrollida, kas probleem on boileris endas või jaotustorustikus — need on kaks erinevat asja ja lahendus on erinev.

Kuidas aru saada, milline süsteem teil on

Kõige kindlam viis on vaadata korteriühistu või maja tehnilist dokumentatsiooni, kus peaks olema kirjas, kas majal on soojussõlm, ühine boiler või individuaalsed lahendused korterite kaupa. Uuemate majade puhul on see info tavaliselt ka ostu-müügi- või üürilepingu juures.

Kui dokumente käepärast ei ole, aitavad mõned lihtsad tunnused süsteemi tuvastada.

  • Kui kogu majal kaob soe vesi korraga, on tegu ühise süsteemiga (kaugküte või ühine boiler)
  • Kui ainult teie korteris on probleem, on tõenäoliselt tegu teie enda toru, segisti või boileriga
  • Suur metallist paak tehnoruumis või keldris viitab ühisele boilerile
  • Väiksem valge või hõbedane seade vannitoas või köögis viitab isiklikule elektriboilerile
  • Kaugkütte puhul on majal tavaliselt eraldi soojussõlme ruum, kuhu pääsevad ainult hooldajad

Kes maksab remondi eest: korteri, maja ja teie enda piir

Vastutuse piir jookseb enamasti seal, kus üldsüsteem lõpeb ja korteri oma torustik algab — tavaliselt korteri seina sees oleva sulgeventiili juures. Kõik enne seda (soojussõlm, püstikud, ühine boiler) on maja ehk ühistu vastutus. Kõik pärast seda (korteri sisemine torustik, segistid, oma boiler) on korteriomaniku vastutus.

See piir ei ole alati ilmselge ja vaidluste vältimiseks tasub selguse korral pöörduda ühistu haldaja poole, enne kui remonti alustate omal kulul. Kui probleem osutub selgelt teie enda korteri sisemuse omaks, saame vajaliku toru- või radiaatoritöö teha — radiaatorite paigaldus ja vahetus algab 85 €-st tööalustusest.

Millal on tegu tõsisema probleemiga kui lihtsalt nõrk vesi

Kui sooja vett pole üldse, vesi on ebatavaliselt kuum ja kohe keeb üle, või kuulete torustikust kolksumist ja mühinat, ei ole tegu enam tavalise nõrga surve probleemiga, vaid süsteemi rikkega, mida ei tasu ise proovida lahendada.

Sellised olukorrad on kas ühistu või kütteettevõtte hooldusmeeskonna teema, või, kui probleem on selgelt korteri sees, nõuavad kiiret sekkumist meie poolt. Oleme kättesaadavad kiireloomuliste juhtumite jaoks ööpäevaringselt.

Kui soe vesi kaob kogu majas korraga, on süüdi kaugküte või ühine boiler ja lahendus on ühistu käes; kui probleem on ainult teie kodus, on tegu teie enda torustiku või boileriga.

Ei taha ise teha?

Küsige pakkumist – enamik siin kirjeldatud töid on meie igapäev.

HelistaKüsi pakkumist