Sadeveetoru pinnale või maa-alusesse draani: kuhu vihmavesi juhtida
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist
Rennid ja allavihmatorud on paljudel majaomanikel juba olemas, aga sageli lõpeb süsteem lihtsalt sellega, et toru ots ripub maja seina ääres ja vesi valgub sealt otse pinnasele. Kas sellest piisab, sõltub pinnasest, krundi kaldest ja sellest, kui lähedal on vundament. Harju maakonna savisel pinnasel, kus vesi ei imendu kiiresti, tasub mõelda kaugemale kui splash-blokk. See juhend võrdleb pinnapealset ärajuhtimist ja maa-alust drenaaži ning ütleb, millal piisab lihtsast lahendusest ja millal on vaja kaevetöid.

Pinnapealne ärajuhtimine: millal see piisab
Kõige lihtsam lahendus on juhtida vesi allavihmatoru otsast splash-bloki või lühikese plastrenni kaudu paar meetrit majast eemale, nii et see valguks krundi loomulikku kallakut mööda minema. See toimib hästi, kui pinnas on liivane või kruusane ja imab vee kiiresti, ning kui maapind kaldub majast eemale, mitte selle poole.
Probleem tekib savipinnasel, mis on paljudes Harju maakonna piirkondades tavaline. Savi imab vett aeglaselt, vesi koguneb loigena vundamendi lähedale ja hakkab aja jooksul survet avaldama keldriseinale või soklile. Kui õu on lame või kaldub isegi kergelt maja poole, ei aita splash-blokk suurt midagi.
Maa-alune drenaaž: mis see on ja millal on seda vaja
Maa-alune drenaaž tähendab, et allavihmatoru ühendatakse maa alla paigaldatud perforeeritud toruga, mis juhib vee kaugemale, näiteks kraavi, imbväljakusse ehk soakaway'sse või tänavakraavi, kui liitumine on lubatud. Toru pannakse killustikuvoodile ja kaetakse geotekstiiliga, et savi ei ummistaks perforatsiooni.
See lahendus on mõistlik, kui krunt on lame, pinnas savine, vundamendi ümbruses on niiskuskahjustuste märke või kui naaberkrundilt tulev vesi koguneb just teie õue. Samuti tasub seda kaaluda, kui maja keldrit soovitakse kunagi kasutuskõlblikuks teha ja niiskus on juba probleem.
- Perforeeritud drenaažitoru läbimõõt tavaliselt 100–110 mm
- Kaldenõue umbes 1–2 cm iga jooksva meetri kohta, et vesi voolaks ise ära
- Killustikvooder ja geotekstiil väldivad toru ummistumist savis
- Väljavool soakaway'sse, kraavi või lubatud juhul tänavakraavi
Millal piisab aiatöödest, millal on vaja plumberit
Kui küsimus on ainult sellest, kuhu splash-blokk suunata või kuidas muuta õue kallet mõne sentimeetriga, on tegu pigem mulla- ja haljastustööga. Sellega tuleme appi aia remondi ja paigalduse raames, hinnaga alates 45 € tunnis — see sobib ka juhul, kui soovite lihtsalt õue kallet parandada või paigaldada laiema kivisillutise vee ärajuhtimiseks.
Kui vajate maa-alust toru, mis ühendub olemasoleva sadeveesüsteemiga, sh liitmikud, kalded ja ühenduskohad allavihmatoruga, on tegu juba torutööga. Selle teostame torutööde raames, samuti alates 45 € tunnist, ja anname suuremale tööle fikseeritud hinnapakkumise pärast objektiga tutvumist.
Kaevetööde maht ja mida ise teha saab
Lühikest, paari meetri pikkust drenaaži õue nurgast eemale saab tavaliselt teha käsitsi, kaevik on madal ja pinnas pehme. Pikem trass, mis läbib teekattega ala, puude juuri või ulatub tänavakraavini, nõuab juba rohkem käsitööd või väiksemat tehnikat ja tasub eelnevalt kokku leppida.
Enne kaevamist tasub teada, kus jooksevad krundil olemasolevad kommunikatsioonid — vee-, kanalisatsiooni- ja elektriliinid. Kui plaanite ise kaevata, tehke seda ettevaatlikult ja väikeste sammudega, eriti maja lähedal.
Miks tasub renne enne kontrollida
Enne kui otsustada, kas probleem on pinnase ärajuhtimises, tasub veenduda, et rennid ja allavihmatorud ise on korras. Ummistunud renn valgub üle serva kohas, kus draani üldse pole, ja jätab mulje, et vesi ei jookse ära, kuigi tegelik viga on kõrgemal.
Rennide puhastuse pakume alates 120 € töö kohta ning selle käigus kontrolli tegemine annab hea ülevaate, kas järgmine samm on aiatöö, torutöö või lihtsalt regulaarne hooldus.
Liivasel ja kaldega krundil piisab tavaliselt splash-blokist, savipinnasel ja lamedal õuel tasub kaaluda maa-alust drenaaži spetsialisti abiga.