Nõrk veesurve korteris: mis põhjustab ja kuidas lahendada

Kas probleem on ühel kraanil või kõikjal korteris

Esimene samm on välja selgitada, kas surve on nõrk ainult ühes kohas, näiteks köögisegistis, või kõikides veepunktides korraga — vannitoas, köögis, WC-s. Kui probleem on ainult ühel segistil, on tõenäoliselt tegu kohaliku ummistuse või rikkega, mitte torustiku üldise probleemiga.

Kontrollige ka, kas surve on nõrk nii külma kui sooja veega, või ainult ühega neist. Kui ainult sooja veega, viitab see sageli probleemile soojussõlmes või kuuma vee torustikus, mitte üldisele veevarustusele.

Ummistunud aerraator on kõige sagedasem põhjus

Kraani otsas olev väike võrguga aerraator kogub aja jooksul lupjumist ja mustust, eriti kui vesi on karm, nagu paljudes Tallinna piirkondades. See on kõige tavalisem ja lihtsaim põhjus, miks vesi tundub nõrgalt tulevat, ja seda saab ise kontrollida.

Keerake aerraator kraani otsast lahti — tavaliselt käsitsi või näpitstangidega, kui see on kinni kiilunud. Leotage seda äädika ja vee lahuses pool tundi kuni tund, harjake mustus pehme harjaga välja ja loputage. Kui aerraator on vana ja kulunud, maksab uus paar eurot ja on kiire vahetada.

• Keerake aerraator lahti käsitsi või näpitstangidega
• Leotage äädikalahuses 30–60 minutit
• Puhastage pehme harjaga ummistunud avad
• Loputage jooksva vee all ja keerake tagasi
• Kui tulemust pole, proovige uut aerraatorit

Kui probleem on segistis endas

Vanemates segistites võib survet vähendada ka sisemine filter või kulunud kartušš, mis piirab veevoolu isegi pärast aerraatori puhastamist. See on tavaline nähtus segistitel, mis on olnud kasutuses kümmekond aastat või rohkem.

Kui aerraatori puhastamine ei aita ja probleem on ainult ühel segistil, tasub kaaluda segisti vahetust — meie teenusena algab see 55 eurost tööde eest. Uus segisti lahendab korraga nii surveprobleemi kui ka võimalikud edaspidised lekked vanast kartušist.

Kui surve on nõrk kogu korteris

Kui vesi tuleb nõrgalt kõigist kraanidest, on tõenäolisem põhjus torustikus või maja veevarustuses. Vanades Tallinna paneelmajades on tõusutorud sageli algupärased, 1970.–1980. aastatest, ja aastate jooksul kogunenud roostetamine ning katlakivi kitsendavad toru sisemist läbimõõtu.

Sarnane probleem võib olla ka korteri enda torustikus, eriti kui maja on renoveeritud osaliselt ja mõned lõigud on jäänud vanaks. Sellisel juhul aitab olukorda hinnata toruettevõte, kes saab kontrollida survet erinevates punktides ja tuvastada, kus kitsaskoht asub.

Torutööde tellimine algab meil 45 eurost tunnis, millele lisandub väljasõidutasu 25 eurot Tallinna piires — see arvatakse töö tellimise korral arve seest maha.

Survealandaja ja maja tehnosüsteemid

Paljudes korterelamutes on paigaldatud survealandaja (reduktor), mis kaitseb torustikku liiga kõrge surve eest. Kui see on valesti seadistatud, kulunud või ummistunud, langeb surve kogu majas või ühes trepikojas korraga.

Survealandaja hooldus ja seadistamine on tavaliselt maja ühissüsteemi osa ja kuulub korteriühistu vastutusalasse, mitte üksiku korteriomaniku kanda. Kui kahtlustate, et probleem on hoone tasandil, tasub sellest teavitada ühistut või haldusfirmat.

Mis kuulub omanikule ja mis ühistule

Üldreeglina vastutab korteriomanik kõige eest, mis jääb korteri sees olevast esimesest sulgeventiilist edasi — see tähendab segisteid, korteri sisest torustikku ja sanitaartehnikat. Tõusutorud, survealandajad ja maja üldine veevarustus kuuluvad ühistu hooldatavate süsteemide alla.

Kui te pole kindel, kummale poolele probleem jääb, on mõistlik kõigepealt küsida naabritelt, kas neilgi on sama probleem. Kui jah, on tegu tõenäoliselt maja tasandi küsimusega ja pöördumine käib ühistu kaudu, mitte otse toruettevõtte poole korteri arvel.