Vannitoa ventilaatori valik: mida vaadata enne ostu

Kui suur õhuvooluhulk on vajalik

Ventilaatori karbil olev m³/h number näitab, kui palju õhku seade tunnis liigutab, ja see peab olema seotud vannitoa suurusega, mitte valitud suvaliselt. Levinud rusikareegel on, et vannitoa õhk peaks vahetuma umbes 6–8 korda tunnis, mis tähendab, et 4 m² vannitoale kõrgusega 2,5 meetrit (ehk umbes 10 m³ õhku) sobib ventilaator võimsusega orienteeruvalt 60–80 m³/h.

Suurema pesuruumi või vannitoa ja WC ühendatud ruumi puhul on vaja rohkem, kuid liiga võimas ventilaator ei ole automaatselt parem valik. Kui õhuvooluhulk ületab tunduvalt seda, mida olemasolev lõõr suudab läbi lasta, tekib vastupidi surve ja seade töötab ebaefektiivselt ning valjemini kui vaja.

Kui te ei ole kindel, milline number teie ruumile sobib, on lihtsam mõõta vannitoa pindala ja kõrgus üles ning küsida see kaasa, kui tellite paigalduse. Väiketööde raames (alates 39 €/h) saab meilt kohapeal nõu, milline mudel konkreetsesse ruumi sobib.

Niiskusandur, taimer või lihtne nöörilüliti

Kolm levinumat juhtimisviisi töötavad väga erinevalt ja valik sõltub sellest, kui palju te tahate ventilaatoriga tegeleda. Nöörilüliti või valgusega koos lülituv ventilaator on kõige lihtsam ja odavam, kuid see tähendab, et te peate ise meeles pidama, kui kaua see pärast dušši käimist töötama jätta.

Taimeriga mudel lülitub sisse koos valgusega ja jätkab tööd veel valitud aja, tavaliselt 5–20 minutit, pärast valguse kustutamist. See sobib hästi ühiskasutuses vannitubadele, kus kasutajad on erinevad ja ei pruugi ventilaatorile mõeltagi.

Niiskusanduriga ventilaator mõõdab õhuniiskust ja lülitub tööle iseseisvalt, kui niiskus tõuseb üle seatud piiri, sõltumata sellest, kas valgus põleb või mitte. See on mugavaim lahendus just paneelmajades, kus vannitoas pole akent ja niiskus koguneb kergesti, kuid selline seade on tavaliselt kallim ja vajab kord aastas anduri puhastamist tolmust.

Müratase, mida tootja number tegelikult tähendab

Ventilaatori pakendil olev detsibellide arv on mõõdetud tavaliselt kindlal kaugusel ja kindlates tingimustes, mis vannitoas reaalselt nii ei kordu — kajav plaaditud ruum teeb sama seadme valjemaks kui tootja katsekamber. Üldiselt jääb vaikseks peetud kodukasutuse ventilaator vahemikku 25–35 dB, samas kui odavamad mudelid küünivad 40 dB kanti.

Kui vannituba on magamistoa kõrval või sama ruumi osa, tasub eelistada madalama müratasemega mudelit ka siis, kui see maksab veidi rohkem, sest öösel kasutatava seadme puhul on vahe kuuldav. Kvaliteetsemad ventilaatorid kasutavad sageli kuullaagriga mootorit, mis püsib vaiksem ka aastate pärast, samas kui liugurlaagriga odavam mudel hakkab aja jooksul suremini.

Sobivus paneelmaja ühise lõõriga

Enamikus Eesti paneelmajades on vannitoal ja köögil ühine vertikaalne ventilatsioonilõõr, mis teenindab kogu maja korstnat pidi. See tähendab, et tavaline survestav ventilaator, mis lihtsalt õhku lõõri suunas puhub, võib teoreetiliselt suruda lõhna või niiskust naaberkorteritesse, kui lõõris pole tagasilöögiklappi.

Seetõttu tasub paneelmajja valida ventilaator, millel on sisseehitatud tagasilöögiklapp (mõnikord nimetatud ka liblikklapiks), mis laseb õhul liikuda ainult ühes suunas ja väldib lõhnade rändamist tagasi tuppa või naabri poole. Enamik korralikke kodukasutuse ventilaatoreid müüakse selle klapiga juba kaasas, kuid odavamates variantides tuleb seda eraldi kontrollida.

Kui olemasolev toru- või lõõriühendus on teistsuguse läbimõõduga kui uue ventilaatori ühendus (levinumad on 100 mm ja 125 mm), on vaja üleminekumuhvi või tuleb valida sobiva ühendusega mudel. See on üks põhjus, miks vana ventilaatori vahetamine tundub lihtne, kuid osutub kohapeal keerulisemaks kui plaanitud.

• Mõõtke vannitoa pindala ja kõrgus enne ostu
• Valige niiskusandur, kui vannitoas pole akent
• Eelistage kuullaagriga mootorit vaiksema töö nimel
• Kontrollige, kas ventilaatoril on tagasilöögiklapp
• Vaadake üle olemasoleva toru läbimõõt (100 mm või 125 mm)

Kas paigaldus on ise tehtav töö

Kui uus ventilaator käib täpselt samasse auku ja samale pistikule, mis vana, on tegemist lihtsa tööga, mida oskaja saab teha ise ilma suurema riskita. Ventilaator eemaldatakse, toru ühendus puhastatakse tolmust ja rasvast, uus seade paigaldatakse ja testitakse, kas õhk liigub õiges suunas.

Kui aga ventilaator vajab uut elektriühendust, lülitub sisse koos valgustusega või tuleb paigaldada eraldi lüliti, on tegemist elektritööga, mille peab tegema elektrik. Meie elektritööd (alates 49 €/h) katavad täpselt sellised juhtumid, kus juhtmestikku on vaja muuta või lisada.

Kui vannituba on juba tervikuna renoveerimisplaanis — plaatimine, sanitaartehnika vahetus, veekindel elektritöö — on mõttekam vaadata ventilaatori valikut osana suuremast tööst. Vannitoa renoveerimine (alates 3500 € tööde eest) hõlmab ka ventilatsiooni õigesti planeerimist juba ehitusetapis, mitte hiljem lappimist.