Termostaatsegisti või tavaline segisti duši jaoks

Kuidas kumbki segisti tegelikult töötab

Tavaline segisti segab külma ja sooja vee vastavalt sellele, kuidas kang või kraanid on keeratud. Kui kusagil majas keegi samal ajal vett tarbib — näiteks tõmbab tualeti vett alla või paneb köögis kraani lahti — muutub survevahekord ja duši all olev vesi võib hetkeks jahedamaks või kuumemaks minna.

Termostaatsegisti sees on vahafüüsikal põhinev element, mis reageerib vee temperatuurile ja reguleerib segamisventiili asendit automaatselt. Teie valite soovitud kraadi, tavaliselt 38 kraadi juures on turvapiiraja, ja segisti hoiab seda temperatuuri isegi siis, kui sisenev surve või temperatuur kõigub.

Praktikas tähendab see, et termostaatsegistiga ei pea te iga kord uuesti käsitsi temperatuuri otsima — see jääb samaks ka järgmisel dušikorral, kui te kraani samasse asendisse ei puutunud.

Millal on stabiilne temperatuur tegelikult vajalik

Kortermajades, kus külma ja sooja vee toru teenindab mitut korterit, on survekõikumised tavalisemad kui eramus omaette küttesüsteemiga. Nõukogudeaegsetes paneelmajades, kus torustik on vana ja rõhk kohati ebaühtlane, tunneb seda vahet duši all kiiremini kui uusarenduses, kus vesi tuleb tasasema survega.

Kui vannituba kasutavad väikesed lapsed, eakad või liikumispuudega pereliige, on äkilise kuuma veejoa oht reaalne probleem, mitte ainult ebamugavus. Termostaatsegisti turvapiiraja välistab sellise ehmatuse põhimõtteliselt, tavalise segistiga jääb see risk alati olemas.

Kui vannituba kasutab peamiselt üks täiskasvanud inimene ja majas pole survekõikumisi tekitavaid tegureid, on tavalise segisti puudus pigem teoreetiline kui igapäevane.

Hinnavahe segisti enda ja paigalduse juures

Tavaline dušisegisti maksab poes tavaliselt 40–90 € juures oleneva kvaliteedi ja tootja järgi, termostaatsegisti algab pigem 120–150 € juurest, kuna sees on täiendav mehaanika ja tavaliselt ka kvaliteetsem keraamiline südamik. Kallimate termostaatmudelite juures maksab osa hinnast disaini ja materjali, mitte ainult funktsiooni eest.

Paigaldustöö ise ei erine palju — mõlemad kinnituvad samale seinaühendusele ja meie tunnihind kehtib ühtviisi. Segisti vahetus meie juures algab 55 eurost tööna, sõltuvalt sellest, kas torustik ja seinaühendus on heas korras või vajab lisatööd.

Kui vahetate segisti koos duširuumi ehitusega, näiteks paigaldate uue dušinurga, tasub mõlemad tööd ühe käigu peale kokku leppida — dušinurga paigaldus meil algab 150 eurost ja segisti valik tasub paika panna enne kabiini tellimist, sest ühendused ja kõrgus mõjutavad teineteist.

Mida kumbki lahendus praktikas nõuab

Termostaatsegisti eeldab, et majas on olemas nii külm kui soe vesi mõistlikus surves — kui üks pool on nõrk, ei jõua segisti korralikult seganduda ja vesi võib jääda liiga jahedaks. Kaugküttega kortermajades on see harva probleem, aga vanades majades tasub enne torustiku seisukorda kontrollida.

Tavaline segisti sobib peaaegu igasse süsteemi ja selle rike on üldjuhul lihtsam — enamasti tuleb vahetada kartušš, mitte kogu termostaatmehhanism. Termostaatsegisti sisemine element on keerulisem osa ja selle asendamine kallim, kuigi rike ise ei ole sagedasem.

• Termostaatsegisti: stabiilne temperatuur, turvapiiraja, kõrgem hind, nõuab korralikku survet mõlemal poolel
• Tavaline segisti: odavam, lihtsam remontida, temperatuur võib survekõikumisel muutuda
• Lastega või eakatega peres kaalub ohutus tavaliselt hinnavahe üles
• Ühe täiskasvanu majapidamises stabiilses survega majas on tavaline segisti sageli piisav

Kumba meie valiksime tüüpilisse Tallinna kodusse

Kui vannituba kasutab pere lastega või eakas pereliige, valiksime termostaatsegisti — hinnavahe on üks kord makstav summa, aga ohutus on iga päev kasutuses. See kehtib eriti kortermajades, kus naabrite veekasutus võib survet mõjutada.

Kui tegemist on ühe täiskasvanud inimese koduga eramus, kus survekõikumisi pole varem esinenud, on tavaline segisti mõistlik ja odavam valik — raha jääb näiteks kabiini või plaatide peale kulutamiseks üle.

Igal juhul soovitame segisti valida koos duširuumi plaaniga, mitte eraldi otsusena — kõrgus, ühenduste asukoht ja voolikute pikkus mängivad paigalduse mugavusse sisse.