Kas vannitoa remont kortermajas vajab luba
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist
Vannitoa remont on üks neist töödest, mille juures tekib kortermajas kiiresti küsimus, kas kellegagi tuleb enne kooskõlastada. Segadus tuleb sellest, et vannitoas puutuvad kokku kolm eri asja: teie oma pind, maja üldised torustikud ja veekindlus, mis kaitseb alumist korterit. See juhend selgitab, mis tavaliselt vajab korteriühistu või linna luba, mis vajab vaid naabrite teavitamist ja mille puhul tasub kahtluse korral küsida linnalt või ehitisregistrist üle.

Mis vahet on korteriühistu loal ja linna loal
Korteriühistu (KÜ) vastutab maja üldiste süsteemide eest: püstakute, kanalisatsiooni, vee- ja soojatorustiku eest, mis läbivad mitut korterit. Kui remondi käigus puudutate neid ühiseid torustikke, on KÜ juhatuse teavitamine või nõusolek tavaliselt vajalik, sõltumata sellest, kas tegu on väikese või suure tööga.
Linna ehitisregister ja kohalik omavalitsus tulevad mängu, kui muudate hoone konstruktsiooni või tehnosüsteeme viisil, mis mõjutab hoone ehitusprojekti tervikuna, näiteks kui liigutate kandvaid seinaosi puudutavaid avasid või muudate oluliselt hoone veevarustuse skeemi. Tavapärase vannitoa siserenoveerimise puhul jääb enamik tegevusi selle piirist väljapoole, kuid päris kindel saab olla igal konkreetsel juhul ainult linnalt küsides.
Mis vannitoa remondi juures tavaliselt luba ei vaja
Plaatide, valamu, WC-poti või dušikabiini vahetamine samale kohale ilma torustikku liigutamata on tavaliselt tavapärane hooldustöö, mida ei pea kellelegi kooskõlastama. Sama kehtib veekindla kihi uuendamise kohta olemasoleva vannitoa piirides ja seinte või lae pinnakatte vahetamise kohta.
Kui plaanite lihtsalt plaatida uuesti või vahetada seadmed samale asukohale, on mõistlik teavitada naabrit ainult mürarikaste tööde ajakava osas, mitte küsida eraldi luba. Meie plaatimisteenus (alates 35 € tööst) katab just selliseid asendustöid, kus ruumi plaan ei muutu.
Millal tuleb korteriühistult luba küsida
Kui kavatsete liigutada põrandatrappi, muuta kanalisatsiooni kaldeid või ühendada torustiku teise kohta püstakul, on tegu ühise süsteemi muutmisega ja KÜ juhatuse nõusolek on üldjuhul vajalik. Samuti tasub küsida luba, kui vahetate põhitorustiku sulgeventiile või teete töid, mis eeldavad vee sulgemist mitmele korterile korraga.
- Trapi asukoha muutmine või uue trapi lisamine
- Kanalisatsiooni või veetorustiku ümbertõstmine seina või põranda sees
- Ühise püstaku juurde jõudmine, sealhulgas seinaosa avamine selle kohal
- Vee ajutine sulgemine kogu majale või trepikojale
- Põranda konstruktsiooni muutmine, kui see mõjutab alumist korterit
Mida veekindluse ja põranda kõrguse muutmisel arvestada
Vannitoa veekindlus (hüdroisolatsioon) ei ole ainult teie oma probleem: kui see lekib, kannatab tavaliselt alumine korter. Seetõttu on veekindla kihi täielik uuendamine mõistlik teha korrektselt, ka juhul, kui KÜ ametlikku luba selleks ei nõua, sest hilisema kahju korral vaadatakse just seda tööd esimesena.
Kui muudate põranda kõrgust näiteks soojendussüsteemi või uue kaldega trapi jaoks, tõuseb või langeb lävepakk ja vahel ka ukseava. Sellised muudatused ei vaja tavaliselt linna luba, kuid on mõistlik neist KÜ-le teada anda, kui töö mõjutab maja ühiskoridori põranda üleminekut.
Mürarikkad tööd ja naabrite teavitamine
Tallinnas ei ole kortermajades ühte kindlat kellaaega, mis kehtiks igas majas ühtemoodi, sest reeglina kehtestab selle KÜ oma kodukorras. Levinud on, et mürarikkaid töid tehakse argipäeviti hommikust õhtuni ja nädalavahetusel piiratumalt või kokkuleppel majaga.
Vannitoa remont sisaldab peaaegu alati müra: kividelõikur, haamer, trapi lahtilõikamine. Enne tööde algust tasub panna trepikoja teadetetahvlile lühike teade või anda naabritele isiklikult teada, mis päevil ja kella mis ajal tööd käivad, isegi kui KÜ eraldi luba ei nõua.
Kuidas kindel olla, kui juhtum on segane
Kui plaanite suuremat vannitoa remonti, kus muutub ruumi plaan, torustiku asukoht ja veekindlus korraga, on mõistlik enne tööde algust küsida KÜ juhatuselt kirjalik nõusolek, isegi kui te ei ole kindel, kas see on kohustuslik. See kaitseb teid hiljem, kui tekib küsimusi kahju kohta.
Kui kahtlete, kas plaanitav muudatus vajab ka linna luba, näiteks kandvate elementide või hoone tehnosüsteemide olulise muutmise korral, on kindlam viis küsida otse linnalt või vaadata ehitisregistrist, mis on maja kohta juba kooskõlastatud. Meie vannitoa renoveerimise teenus (alates 3500 € tööst) algab tavaliselt just sellise ülevaate ja plaani koostamisest, nii saab enne tööde algust selgeks, mida on vaja kooskõlastada.
Pinnavahetus tavaliselt luba ei vaja, aga trapi, torustiku või veekindluse muutmine puudutab maja ühissüsteemi, seega küsige enne KÜ-lt ja kahtluse korral linnalt.