Vann või dušš väikeses vannitoas: mida arvestada

Kui palju ruumi tegelikult võidetakse

Standardne vann on 150–170 cm pikk ja 70 cm lai, dušinurk mahub sageli ära juba 80×80 cm või 90×90 cm alale. Vahe on reaalne, aga see ei tähenda automaatselt suurt vannituba — võidetud ruut või pool ruutmeetrit annab enamasti võimaluse paigutada pesumasin, madalam kapp või lihtsalt rohkem liikumisruumi.

Kui vannituba on kitsas ja pikk, nagu paljudes 1960.–1980. aastate paneelmajades, mõjutab dušinurga asukoht koridori laiust rohkem kui vanni oma, sest vann on tavaliselt paigutatud pikuti vastu seina ega jää käiguteele. Mõõtke enne otsustamist tegelik vaba põrandapind, mitte ainult sanitaartehnika mõõtu.

Kellele vann sobib paremini kui dušš

Väikelastega peredel on vanni sageli lihtsam last pesta, ja vanemas eas inimestel võib vann olla harjumuspärasem, kuigi kõrge vanniäär muutub aja jooksul takistuseks pigem kui mugavuseks. Kui majapidamises on inimesi, kes tegelikult vannis käivad — mitte ainult aeg-ajalt, vaid regulaarselt —, on vanni eemaldamine otsus, mida hiljem on raske tagasi pöörata.

Kui vanni kasutatakse aastas paar korda ja igapäevaselt käiakse duši all, on argument dušinurga kasuks selge. Paljudes peredes on see just nii: vann seisab ruumi täis, aga tegelikult seda ei kasutata.

Mida edasimüük tegelikult tähendab

Levinud müüt on, et vannituba ilma vannita on korteri müügil miinus. Tegelikkuses hindavad ostjad Tallinnas ja Harjumaal üha enam korralikult tehtud dušinurka rohkem kui vana vanni, eriti väikestes korterites, kus lisaruum on nähtav väärtus. Otsustavaks saab pigem tehtud töö kvaliteet kui see, kumb lahendus valiti.

Kui korter on mõeldud pereinimestele (näiteks kolme- või neljatoaline), tasub kaaluda, kas vähemalt üks vann majas säilib, kui vannitube on mitu. Ühe vannitoaga korteris on see kaalutlus väiksem, sest valik käib niikuinii mugavuse, mitte statistika järgi.

Mis torustikuga vahetamisel muutub

Vanni asendamine dušinurgaga ei ole ainult sanitaartehnika vahetus. Duši äravool vajab tavaliselt madalamat põrandapunkti kui vanni oma, mis paneelmajas tähendab sageli põranda taseme muutmist või spetsiaalse madala äravoolurenni paigaldamist, et vesi ikka minema jookseks ilma lävepakuta.

Kui vannituba jagab kanalisatsiooni püstikut naaberkorteritega, tuleb muudatused kooskõlastada nii, et need ei häiriks maja üldist torustikku — korteriühistuga tasub see läbi rääkida juba enne tööde algust, eriti kui muudetakse põrandakonstruktsiooni.

Segisti ja veetorude asukoht jääb enamasti samaks, kui uus dušinurk paigutatakse vanni asemele, aga kui soovite kohta vahetada, lisandub vee- ja äravoolutorustiku pikendamise töö, mis mõjutab hinda ja ajakava.

Mida enne otsust kontrollida

Enne kui tellite dušinurga või lasete vanni välja tõsta, tasub käia läbi mõned praktilised punktid, mis mõjutavad nii hinda kui tulemust. Need on asjad, mida saab kontrollida ise, ilma spetsialisti kohaletulekuta.

• Vaba põrandapind ja tegelik liikumisruum peale muudatust, mõõdetuna, mitte silma järgi
• Põranda kalle ja äravoolu asukoht — kas need sobivad valitud dušialuse tüübiga
• Kanalisatsiooni püstiku asukoht ja kas selle liigutamine on üldse vajalik
• Kas vannituba kasutavad ka lapsed, vanemad pereliikmed või liikumispiiranguga inimesed
• Korteri edasine kasutusotstarve — kas plaanite müüa lähiaastatel või elada seal pikalt

Millal tasub kutsuda spetsialist juba valiku juurde

Kui vannitoa muutus piirdub vanni väljavõtmise ja dušinurga paigaldamisega samasse kohta, on tegemist suhteliselt selge tööga, mille hinna saab öelda pärast vannitoa nägemist või fotode järgi. Dušinurga paigaldus meie juures algab 150 €-st, olenevalt sellest, kas põrandat tuleb muuta ja kas veevarustust liigutatakse.

Kui plaan on suurem — kogu vannitoa plaan muutub, torustik tõstetakse ümber või lisandub uus veekindel põrandakate —, on mõistlikum vaadata seda tervikliku vannitoa renoveerimisena, mis meil algab 3500 €-st ja annab fikseeritud hinna kogu tööle, mitte üksikutele osadele.