Lastele ja lemmikloomadele turvaline terrass: mida valida
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 4 min lugemist
Kui peres on väikelapsi või lemmikloomi, tulevad terrassi planeerides mängu teised kriteeriumid kui pelgalt välimus. Piirde vahede laius, pinna libedus märja ilmaga, pinnu tekitav puit ja terava servaga liitekohad on asjad, mida laps ega koer ise ei oska vältida. Enamik neist otsustest tehakse ehituse käigus, mitte hiljem parandatuna. See juhend käib läbi, mis on tõesti ohutuse seisukohalt oluline ja mille peale ei tasu üleliia raha kulutada.

Milline piirdevahe on lapse jaoks ohutu
Kui terrass on maapinnast kõrgemal või piirneb trepi, kalju või kraaviga, on piirde vahede laius kõige otsesem ohutusküsimus. Väike laps mahub pea või jäsemega läbi liiga laia pilu ja jääb kinni või kukub läbi. Levinud soovitus on hoida vertikaalsete latside vahe umbes 10 cm ringis, aga täpne mõõt tasub üle vaadata konkreetse lapse vanuse ja terrassi kõrguse järgi.
Horisontaalsete latidega piire näeb hea välja, aga lapsele on see praktiliselt redel. Kui peres on ronimishimulisi lapsi, on vertikaalne täitematerjal (lauad, klaas, trellid) turvalisem valik kui horisontaalsed liistud, mis kutsuvad üles ronima.
Madala, maapinnalähedase terrassi puhul on piire pigem esteetiline küsimus. Kui terrass on üle 40–50 cm kõrgusel, tasub piire ja selle vahed läbi mõelda enne ehitust, mitte lisada hiljem lapiti.
- Vertikaalsed täitelahendused ronimist ei soodusta, horisontaalsed latid soodustavad
- Piirde vahe kontrollida terrassi kõrguse ja majapidamise laste vanuse järgi, mitte ainult silma järgi
- Klaaspiire peab olema turvaklaas, mitte tavaline aken
Libedus märjal ja jäisel pinnal
Eesti kliimas on terrass suurema osa aastast kas märg, kaetud lehtedega või jäine. Libe pind on lastele ja vanematele koertele reaalne kukkumisoht, ka kui terrass ise on väike ja madal. Hööveldatud, sile laudpõrand muutub vihma või härmatise korral libedaks olenemata puiduliigist.
Terrassilaudade tootjad pakuvad rihveldatud (ribadega) pinda, mis annab veidi haaret, kuid ribide vahed koguvad mustust ja niiskust ning vajavad harjaga puhastamist. Komposiitlaudadel on tootjaid, kes lisavad pinnale kergelt kareda tekstuuri just libeduse vähendamiseks — see on üks väheseid komposiidi turunduslubadusi, mis tegelikult ka toimib.
Kõige suurem vahe tuleb hooldusest, mitte materjalist: regulaarselt vetikast ja samblast puhastatud pind on turvalisem kui kallis, aga hooletusse jäetud laud. Kui terrass jääb varju või puude alla, kasvab vetika- ja sambaoht sõltumata materjalist.
Puit versus komposiit: pinnud ja käpad
Paljajalu käiv laps või õue joostev koer puutub terrassiga kokku otse nahaga, mistõttu on pinnu tekkimine reaalne argument, mitte pisiasi. Termopuit ja korralikult hooldatud okaspuit annavad harva pindu, kui laudade servad on ümardatud ja pind regulaarselt õliga töödeldud. Hooldamata või kuivanud puit hakkab aja jooksul kiuduma.
Komposiitmaterjal ei anna pindu, kuna selle koostises on puidukiu ja plasti segu, mis ei kiudu samamoodi lahti. See on argument, mis tegelikult peab paika, erinevalt paljust muust komposiidi turundusjutust. Koerte käppadele on komposiit ka soojemal ilmal vahel liiga kuum, kui terrass on täispäikese käes — must või tumepruun komposiit soojeneb rohkem kui hele puit.
Kui peres on väga väikesed lapsed või kutsikas, kes veel maailma hammastega uurib, on korralikult töödeldud ja lihvitud puit sama ohutu valik kui komposiit, kui hooldust tehakse regulaarselt. Kui hooldusele aega ei jää, on komposiit stabiilsem valik pikas plaanis.
Servad, liitekohad ja kruvipead
Väiksemad ohud tulevad tihti detailidest, mitte suurest materjalivalikust. Terava servaga metallnurgad, väljaulatuvad kruvipead ja lahtised laudade otsad on koha, kust laps saab kriimu või koer küüne kinni. Korralik paigaldus peidab kinnitused laua sisse (varjatud kinnitussüsteem) või kasutab kruvisid, mille pead jäävad puidu tasapinnaga ühte joonde.
Terrassi servad, mis piirnevad muru või kruusaga, tasub siluda kaldserva või äärelauaga, et vältida teravat üleminekut, kuhu võib komistada. See on väike detail, mille ehitaja lisab käigu pealt, kui teab, et peres on lapsi.
Mis on müügijutt ja mille peale raha ei kulu
Turul müüakse terrassilahendusi lubadustega nagu «100% libisemiskindel» või «lastesõbralik disain» ilma, et neil oleks tegelikku sisu — libisemiskindlust mõjutab eelkõige pinnastruktuur ja hooldus, mitte kaubamärk. Samamoodi ei tee kallis eksootiline puiduliik terrassi iseenesest turvalisemaks, kui paigaldus ja hooldus jäävad samaks.
Kui eelarve on piiratud, tasub raha suunata pigem piirde ohutusse ehitusse ja korralikku hooldusplaani kui kallimasse laudmaterjali. Ohutuse annab enamasti disain ja hooldus, mitte hinnasilt.
Kas ehitada uus terrass või kohandada olemasolevat
Kui terrass on juba olemas, aga piire on liiga hõre, pind libe või laudadel on pinde, ei pea tervet terrassi lammutama. Sageli piisab piirde täiendamisest, laudade lihvimisest ja õlitamisest või libedate kohtade kareda pinnaga katmisest. Aia ja piirde remondi ning paigaldusega saame aidata tunnihinnaga alates 45 €/h, mis sobib just selliste punktiliste paranduste jaoks.
Kui plaanis on täiesti uus terrass, tasub piirde, pinna ja materjali valikud panna paika enne ehituse algust, mitte lisada turvalisust hiljem paigaldatud lisadena. Terrassi ehitust teeme alates 90 € tööst, hinnapakkumise anname pärast asukoha ja soovide ülevaatamist.
Terrassi turvalisuse annavad piirde vahede laius, hooldatud libisemiskindel pind ja peidetud kinnitused, mitte materjali hind ega turundusloosungid.