Kas keldrikorruse vannituba vajab reoveepumpa või piisab kaldest
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist
Vanades Tallinna majades on keldri- ja poolkeldrikorrus tihti madalamal kui maja peakanalisatsiooni ühenduspunkt tänaval, mistõttu ei jooksu reovesi omal jõul ära. Enne kui otsustate vannitoa, sauna või pesuruumi kasuks keldris, tuleb selgeks teha, kas torustik saab piisava kaldega ühendust peatorustikuga, või on vaja lisada mehaaniline pump, mis surub vee kanalisatsiooni. See juhend selgitab, millal on pump vältimatu, kuidas need seadmed töötavad ja mida nende valikul jälgida.

Millal piisab tavalisest kaldest
Isevoolne kanalisatsioon vajab toimimiseks pidevat langust torustiku igas lõigus — tavaliselt umbes 1–2 sentimeetrit meetri kohta, olenevalt toru diameetrist. Kui keldri põrandast on peatorustikuni piisavalt vahemaad ja langust, saab torud vedada tavapärase kaldega ja pumpa ei ole vaja.
Probleem tekib siis, kui WC-pott, dušialus või põrandarest asub madalamal kui maja väljumispunkt tänavale, mis on paljudes 1930ndate Kalamaja ja Nõmme majades ning nõukogudeaegsete kortermajade keldrites tavaline olukord. Sel juhul ei aita ükski toru kalle — vesi lihtsalt ei jooksu üles.
Täpse vastuse annab loodimine: tuleb mõõta reaalne kõrguste vahe keldri äravoolupunkti ja peatorustiku vahel ning arvestada trassi pikkusega. Seda tasub lasta üle vaadata enne, kui santehnika paigast paika planeerite — meie torutööd algavad 45 €/h ja sisaldavad ka sellist hindamist.
Kuidas reoveepump või purusti töötab
Kui gravitatsioon ei tööta, paigaldatakse kas põrandaalune või põranda peale asetatav reoveepumba mahuti, kuhu WC-pott, valamu, dušš ja pesumasin suunatakse. Mahutis on ujuklüliti, mis käivitab pumba, kui vedeliku tase tõuseb teatud piirini.
WC-vee jaoks kasutatakse enamasti purustuspumpa (makrraator), mis lõikab jäätmed enne edasipumpamist väiksemaks — see võimaldab kasutada tavapärasest kitsamat survetoru, mida saab vedada ka pikemate vahemaade taha ja üles läbi seina või lae.
Pump surub reovee läbi väikese läbimõõduga survetoru üles kuni maja peakanalisatsioonini, kus see ühendub tavapärase isevoolse süsteemiga. Survetoru trass võib kulgeda mööda seina, lage või põrandat — paindlikkus on suurim eelis võrreldes tavatorustikuga.
Kuhu pump paigaldada ja mida see nõuab
Enamik keldrisse minevaid tõste- ja purustuspumpasid paigaldatakse WC-poti taha või kõrvale, kinnitatuna otse seadme külge või selle vahetusse lähedusse. Suuremad süsteemid, mis teenindavad tervet vannituba koos duši ja pesumasinaga, vajavad eraldi mahutit, mis mahub tavaliselt kapi või sisseehitatud paneeli taha ära.
Seade vajab elektritoidet pistikupesast ning toitekaabli ja veetorude paigalduse peab tegema nii, et hooldusluuk jääks kättesaadavaks — purustuspumpade sisse jääb aeg-ajalt kinni juukseid, niiskustükke või muud kiudainet, mida tuleb eemaldada.
Tasub arvestada, et pumbaga WC-koti valik on piiratum kui tavalise gravitatsioonilise poti puhul — sobivaid mudeleid on vähem ja need on kallimad. Kui kaalute juba pumba paigaldust, on mõistlik lasta ka WC-pott korraga paigaldada, see teenus meil algab 60 €/tööst.
Müra ja hooldus, millega tuleb arvestada
Purustuspump teeb töötades kuuldava surisemise, mis kestab tavaliselt mõne sekundi kuni pool minutit, olenevalt kogusest. Kui vannituba jääb magamistoa või elutoa kõrvale, tasub see arvestada — enamik tootjaid pakub ka vaiksemaid mudeleid, kuid täiesti hääletu seade see ei ole.
Hooldus piirdub enamasti hooajalise kontrolliga: tuleb veenduda, et ujuklüliti liigub vabalt, tagasilöögiklapp ei lekigi ja mahuti sees ei ole kiudainete kogunemist. Ise saab kontrollida, kas seade käivitub korralikult ja lülitub õigel ajal välja.
Reoveepumpa ei tohi lasta töödelda asju, mis ei ole ette nähtud kanalisatsiooni — niisked lapid, hügieenitooted ega rasv ei tohi sinna sattuda, sest need ummistavad tera ja põhjustavad enneaegse rikke.
- Kontrollige ujuklüliti liikumist paar korda aastas
- Ärge visake WC-potti niiskeid lappe ega hügieenitooteid
- Jälgige tagasilöögiklapi korrasolekut, et vesi ei voolaks tagasi
- Hoidke hoolduslukk vabana, mööbel ega vaip ei tohi seda katta
- Kuulake ebatavalist müra — see viitab tavaliselt kinnijäänud esemele
Millal on odavam ja mõistlikum vältida pumpa üldse
Kui keldri põrand asub tänavakanalisatsioonist vaid mõni sentimeeter madalamal, tasub kaaluda ka põranda osalist süvendamist äravoolupunkti juures või toru trassi ümbertõstmist, mis mõnikord võimaldab säilitada tavapärase isevoolu ilma pumbata. See sõltub konkreetsest majast ja on otsus, mida tasub arutada enne lõplikku plaani.
Pump lisab süsteemi elektrisõltuvuse, mürataseme ja ühe seadme, mis kunagi vajab väljavahetamist — kui gravitatsioon on kasvõi napilt saavutatav, on see pikas plaanis lihtsam ja hooldusvabam lahendus.
Vastus ei ole kunagi oletus — see selgub loodimisest ja trassi ülevaatusest kohapeal, mitte joonise pealt.
Kui keldri äravoolupunkt jääb madalamale kui maja peatorustik, on reoveepump vältimatu; kui gravitatsioon on kasvõi napilt saavutatav, on see alati lihtsam lahendus.