Mitu pistikupesa on ühte tuppa mõistlik planeerida

Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist

Remondi või ehituse planeerimisel küsivad elektrikud ja ehitajad peaaegu alati sama küsimuse: mitu pistikupesa tuppa jätta. Liiga vähe tähendab hiljem pikendusjuhtmete ja harude vohamist, liiga palju on raha ja tööd, mida keegi kunagi ei kasuta. Alljärgnev on tuba-tuba-haaval praktiline kogus, mis lähtub tüüpilisest Eesti mööblipaigutusest — mitte üldisest normist, vaid sellest, kuhu diivan, voodi, köögikapp ja töölaud tegelikult lähevad.

Mitu pistikupesa on ühte tuppa mõistlik planeerida

Elutuba: meediasein ja diivani ümbrus

Elutoa suurim tarbija on meediasein — teler, digiboks, kõlarid, mõnikord ka soemüür ruuteri jaoks. Sinna tasub planeerida vähemalt neli kuni kuus pistikupesa ühte gruppi, sest teleri taha jäävad juhtmed on tülikad ümber tõsta, kui hiljem lisandub soundbar või mängukonsool.

Diivani lähedale, kus tavaliselt seisab diivanilaud või kõrvallaud, tasub jätta üks kuni kaks pistikupesa põrandalähedasse seina, laadija ja lambi jaoks. Kui tuppa jääb ka lugemisnurk või tugitool, kulub sinna omaette pesa, muidu tekib jälle pikendusjuhe üle põranda.

Uutes eluruumides projekteeritakse meediaseina taha sageli ka üks tühi toru koos pistikupesaga hilisema kaabli jaoks — kasulik, kui plaanite kunagi seinale kinnitatud teleri või lisakõlarid.

  • Meediasein: 4–6 pistikupesa ühes grupis
  • Diivani/laua kõrval: 1–2 pistikupesa
  • Lugemisnurk või tugitool: 1 pistikupesa
  • Ruumi keskele põrandapistik, kui diivan seisab keset tuba

Magamistuba: voodikõrvused paarid ja garderoob

Kõige levinum viga magamistoas on üks pistikupesa kummagi öökapi kõrvale, kuigi tegelikult vajab enamik inimesi vähemalt kahte — laadija ja öölamp koos ei mahu ühte pessa ilma jagajata. Planeerige kummalegi voodipoolele kaks pistikupesa, kõrgusel, mis jääb öökapi kohale, mitte selle taha peidus.

Kui magamistoas on ka riietuskapp või kummut, kuhu tuleb triikraud, juuksefön või hooldusseade, kulub sinna omaette pesa. Suurem garderoobikapp valgustusega vajab eraldi toitepunkti, mida sageli unustatakse, kuni kapp juba paigas on.

Kodukontor magamistoas — üha levinum lahendus väiksemates korterites — vajab sama, mis eraldi tööruum: vaata allpool.

  • Kummalgi voodipoolel: 2 pistikupesa öökapi kõrgusel
  • Garderoobikapp: 1 pistikupesa, valgustusega kapil rohkem
  • Triikimisnurk või kummut: 1 pistikupesa

Köök: tööpinna kohal iga kahe kuni kolme sammu tagant

Köök on ruum, kus kokkuhoid pesade pealt tuleb kõige valusamalt kätte. Tööpinna kohale planeeritakse pistikupesad umbes iga 60–90 cm tagant, sest kannvispel, leivamasin, mikser ja kohvimasin seisavad sageli samal ajal laual. Kaks pesa terve tööpinna peale on selgelt vähe.

Suurtehnika — pliit, ahi, nõudepesumasin, külmik — vajab igaüks oma pistikupesa, tavaliselt kapi sees või selle taga, eraldatuna tööpinna omadest. Saarelahendusega köögis lisandub veel üks grupp saare enda tarbeks, kui saarele tuleb pistikupesa või laadimispunkt.

Kui köögis on plaanis induktsioonpliit või kombiahi, tasub juba planeerimisel elektrikuga läbi rääkida, kas tegu on tavapistiku või eraldi jõuliini nõudva seadmega — see mõjutab kaabli ristlõiget, mitte ainult pesade arvu.

  • Tööpind: pistikupesa iga 60–90 cm järel
  • Iga suurtehnika seade: oma pistikupesa
  • Saar või poolsaar: eraldi grupp, kui kasutuses
  • Induktsioonpliit, ahi: elektrikuga läbi rääkida enne paigaldust

Kodukontor: rohkem kui tundub vajalik

Kodukontor on ruum, kus algne plaan kipub kõige rutakamalt alahindama vajadust. Arvuti, monitor, laadija, printer, lauavalgusti ja äkki ka teine ekraan — kuus pistikupesa laua taga ei ole liialdus, kui kõike loetletut kokku panna.

Kasulik on planeerida pesad laua kõrgusele, mitte põranda äärde, kui laud ei ole kindlas kohas kinni — see väldib pikendusjuhtme veduamist üle põranda. Kui laud on teada asukohaga, sobib ka põrandaliist või kanal laua all.

Wifi-ruuter ja võrgukaabli väljaviik tasub planeerida samasse ritta, eriti kui kodukontoris kasutatakse lauaarvutit, mis eelistab juhtmega internetti mängu- või videokõne ajal.

  • Töölaud: 4–6 pistikupesa lauakõrgusel
  • Printer või lisaseade: 1 pistikupesa
  • Ruuter/võrgupesa samas grupis

Mida planeerimisel tasuks ignoreerida

Mõned müügijutus levivad soovitused on lihtsalt raha kulutamine ilma otstarbeta. «Iga seina peale vähemalt üks pesa igaks juhuks» kõlab turvaliselt, aga tegelikult vajab enamik seinu, kus mööblit ei seisa, kõige rohkem ühte pesa koristustolmuimeja jaoks.

Samuti pole vaja iga tuba üle projekteerida tulevaste seadmete peale, mida veel olemas ei ole. Kasulikum on jätta üks-kaks tühja toru seina sisse võimaliku lisapesa jaoks kui paigaldada kohe kümme pistikupesa, mida kunagi ei kasutata.

Kuidas paigaldus praktikas käib

Kui maja on juba valmis ja soovite lihtsalt juurde ühe või paar pistikupesa — näiteks köögisaarele või diivani kõrvale —, on tegu tavaliselt lühikese tööga, mille saab tellida pistikupesade paigalduse teenusena, mis algab 35 eurost tööde eest.

Uusehitises või põhjalikuma remondi käigus, kus tuleb kaableid seina sisse vedada, gruppe planeerida ja jaotuskilbiga arvestada, on tegu suurema elektritööga, mida arvestatakse tunni järgi alates 49 eurost tunnis. Sellisel juhul tasub kutsuda elektrik juba planeerimise etapis, mitte alles siis, kui seinad on juba krohvitud.

Planeerige pistikupesad mööbli, mitte seinapikkuse järgi — köögis iga 60–90 cm tööpinnal, magamistoas kaks kummalegi voodipoolele, meediaseina taha vähemalt neli.

Ei taha ise teha?

Küsige pakkumist – enamik siin kirjeldatud töid on meie igapäev.

HelistaKüsi pakkumist