Trepikoja metalluks kortermajas: kes maksab hoolduse ja remondi eest
Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist
Trepikoja välisuks ehk maja peauks on kortermajas ühiskasutuses olev osa ja selle korrashoid puudutab kõiki korteriomanikke, mitte ainult ühte peret. Sellegipoolest tekib sageli segadust, kes tegelikult remondi eest maksab, kui uks ei sulgu, sulgur on katki või lukk enam ei tööta. Alljärgnev annab ülevaate levinud vastutuse jaotusest ja sellest, mida korteriühistu juhatus või elanik saab ise ette võtta.
Miks trepikoja uks on ühine, mitte kellegi isiklik asi
Kortermaja trepikoja välisuks, sealhulgas selle metallraam, lukk, sulgur ja hinged, kuulub üldjuhul maja ühiskasutuses olevate osade hulka, mitte konkreetse korteri juurde. See tähendab, et selle korrashoiu ja remondi eest vastutab korteriühistu, mitte lähima korteri omanik, isegi kui just tema seda ust kõige rohkem kasutab.
Erand on siis, kui uks on kõrvalehitatud spetsiaalselt ühe korteri jaoks, näiteks eraldi sissepääsuga äripinna või katusekorteri puhul. Sellised olukorrad on tavaliselt kirjas maja põhikirjas või kaasomandi kokkuleppes, mida tasub kontrollida, kui vastutus tundub ebaselge.
Mida korteriühistu tavaliselt katab ja mida mitte
Ühistu eelarvest kaetakse tavaliselt trepikoja ukse jooksev hooldus: sulgur reguleerimine, hingede õlitamine, lukusüdamiku vahetus, kui see on kulunud tavapärase kasutamise tõttu. Sama kehtib metalluksele tekkinud korrosiooni või raami deformatsiooni puhul, mis on tekkinud aja jooksul, mitte konkreetse juhtumi tagajärjel.
Kui uks on lõhutud sissemurdmisel, vandalismi käigus või konkreetse elaniku hooletuse tõttu, näiteks kolides ust rikkudes, võib ühistu nõuda kulu hüvitamist süüdlaselt. See otsus käib tavaliselt juhatuse kaudu ja põhineb konkreetsetel asjaoludel, mitte automaatsel reeglil.
Kuidas käib otsustamine ja kes annab tellimuse
Praktikas tähendab see, et remondivajadusest tuleb teada anda majahaldurile või ühistu juhatusele, mitte kutsuda lukkseppa omal käel ja eeldada, et ühistu arve maksab. Juhatus otsustab, kas tegemist on jooksva hoolduse, suurema kapitaalremondiga või kellegi isikliku vastutusega juhtumiga.
Suuremate tööde puhul, näiteks kogu ukse vahetus või raami asendamine, küsib juhatus tavaliselt mitu hinnapakkumist ja arutab kulu üldkoosolekul, kui summa on eelarve piires ebatavaliselt suur. Väiksemate paranduste, näiteks lukuvahetuse või sulguri reguleerimise puhul, piisab enamasti juhatuse enda otsusest.
Millised tööd vajavad reeglina täiendavat kooskõlastust
Osad muudatused trepikoja uksega ei ole lihtsalt hooldus, vaid muudavad maja välisilmet või tuleohutuse tingimusi, ja need vajavad põhjalikumat kaalumist, mõnikord ka linna või päästeameti poolset kooskõlastust. Kindel vastus sõltub konkreetsest majast ja muudatuse iseloomust, seetõttu tasub kahtluse korral küsida linnavalitsuselt või ehitisregistrist.
Uue ukse paigaldamine erineva välimusega, tulekindla ukse asendamine tavalisega või avade lisamine uksele on tüüpilised näited, kus pelgalt ühistu juhatuse otsusest ei pruugi piisata.
- Ukse asendamine teistsuguse konstruktsiooni või materjaliga
- Tuleohutusnõuetega seotud ukse muutmine
- Avade, akende või lisaluku lisamine ukseraami
- Maja fassaadi välisilmet mõjutavad muudatused
- Elektrooniliste lukustussüsteemide paigaldamine ühiskasutatavale uksele
Millal tasub kutsuda lukksepp ja millal on vaja midagi enamat
Lihtsamad juhtumid, nagu sulgur ei sulge ust korralikult, lukk jääb kinni või võti ei käi enam sujuvalt, on tavaliselt kiired parandada ning maksavad vähe, kui need ei ole eskaleerunud suuremaks probleemiks. Lukksepatööd algavad 45 € tunnist ja sobivad just selliste jooksvate remonditööde jaoks.
Kui aga metalluks ise on paindunud, raam on rooste söönud läbi või terve konstruktsioon vajab asendamist, on tegemist juba suurema tööga. Sellisel juhul on mõistlik küsida fikseeritud hinnapakkumine, ja metallkonstruktsioonide tööd algavad 250 € tellimuse kohta, olenevalt ukse suurusest ja seisukorrast.
Mida juhatuse liige või korteriomanik saab ise kontrollida
Enne remonditöö tellimist tasub veenduda, kas probleem on tõesti hoolduse küsimus või kas seda saab lahendada väiksema reguleerimisega, näiteks sulguri kruvide pingutamisega. See säästab ühistu raha ja annab selgema pildi, kas on vaja kutsuda spetsialist.
- Kas uks sulgub ise, aga liiga aeglaselt või kiiresti — tavaliselt aitab sulguri reguleerimine
- Kas lukk logiseb või võti käib raskelt — sageli piisab lukusüdamiku puhastusest või vahetusest
- Kas raam on rooste all või deformeerunud — see viitab suuremale tööle
- Kas tegemist on ühekordse juhtumiga (nt sissemurdmine) või järkjärgulise kulumisega
- Kas maja põhikirjas on eraldi kirjas, kes millise ukse eest vastutab
Trepikoja metallukse jooksva hoolduse ja remondi eest vastutab tavaliselt korteriühistu, kuid suuremad muudatused vajavad juhatuse otsust ja mõnikord ka linna kooskõlastust.