Kipsplaat või krohv vannitoas: kumb sobib niiskesse ruumi

Mis vahe on niiskuskindlal kipsplaadil ja märgkrohvil

Niiskuskindel kipsplaat (rohelise kattega, tuntud ka kui "niiskuskindel kipskartongplaat") on tehasetoode, mille südamik on immutatud niiskust tõrjuva ainega. See kruvitakse metallkarkassi või olemasoleva seina külge ja annab kohe sileda, tasase pinna, millele saab peale kanda hüdroisolatsiooni ja plaatida.

Märgkrohv on käsitööprotsess: müürile või betoonile kantakse tsement- või lubi-tsementkrohv mitme kihina, mis tuleb kuivatada ja siis siluda. See sobib eriti ebatasastele või kõverate seintega ruumidele, kus kipsplaadi karkass võtaks liiga palju ruumi ära.

Mõlemal juhul on lõpptulemus sarnane: sile alus, millele käib peale veekindel kile või mass ja siis plaat. Erinevus tuleb sellest, kuidas seni seina all olev sein välja näeb ja kui palju aega tööks on.

Millal valida niiskuskindel kipsplaat

Kipsplaat sobib hästi siis, kui ehitatakse uut vaheseina, peidetakse kommunikatsioone (torud, kaablid) või kui olemasolev sein on juba tasane, näiteks paneelmaja betoonsein. Karkass annab võimaluse jätta seina sisse õhkvahe ja paigaldada soojustust või helisummutust, mida krohviga teha ei saa.

Töö kiirus on kipsplaadi peamine pluss: karkass ja plaadid saab paigaldada ühe-kahe päevaga, järgmisel päeval juba hüdroisolatsiooni peale kanda. Vana korteri väiksesse vannituppa, kus iga sentimeeter loeb, tuleb valida õhem karkass või kinnitada plaat otse tasasele seinale ilma karkassita.

Nõrk koht on plaadi servad ja liitekohad dušinurga ning vanni ääres, kus vesi käib kõige rohkem peale. Kui hüdroisolatsioonikile jääb katkiseks või liibub halvasti nurkade juurde, imbub niiskus plaadi sisse ja mõne aasta pärast pehmeneb plaat seestpoolt, ilma et väljast midagi näha oleks.

Millal valida märgkrohv

Krohv on õigem valik, kui sein on ebatasane, kaldu või ajalooline, näiteks Nõmme või Kalamaja puitmaja telliskorstna kõrval olev sein, või kui tahetakse säilitada olemasolev müüritis ilma lisakarkassita. Krohv annab massiivsema, jäigema aluse, mis taandab plaadi lõhkemisohtu, kui maja veidi liigub.

Krohvitöö on aeganõudvam: iga kiht vajab kuivamisaega, sõltuvalt paksusest ja ruumi õhuniiskusest paar päeva kuni nädal. See tähendab, et vannitoa remont venib kauem ja tööde ajakava tuleb planeerida varem, eriti kui vannituba on ainuke kodus.

Krohvi nõrk koht on kuivamisaja alahindamine: kui plaatija tuleb liiga vara, jääb krohvi sisse niiskus lõksu ja see hakkab hiljem plaatide alt pehmenema või hallitama. Halvasti valitud krohvisegu (näiteks lubikrohv, mis pole ette nähtud märjaks ruumiks) mureneb niiskuse käes kiiremini kui tsementpõhine segu.

Hüdroisolatsioon on see, mis tegelikult vee eemal hoiab

Nii kipsplaadi kui krohvi peale tuleb enne plaatimist kanda hüdroisolatsioon: kas rullitav vedelkumm, kile-membraan või krohvilaadne veekindel mass, mis kantakse pintsli või kellu abil vähemalt kahes kihis. See kiht, mitte plaat ise, hoiab vee seina sees liikumast.

Kõige rohkem läheb hüdroisolatsioon katki nurkades, seina-põranda liitekohas ja torude läbiviikude ümber. Neisse kohtadesse kasutatakse spetsiaalset hermeetikulinti või -nurka, mis venib kaasa, kui maja veidi liigub, aga kipsplaadi liigesed seda ilma lindita ei tee.

Kui hüdroisolatsioon on korralikult tehtud, ei ole vahet, kas alune on kipsplaat või krohv: mõlemad püsivad kuivana aastaid. Kui hüdroisolatsioon on tehtud kiirustades või vahele jäetud, läheb mõlemat tüüpi alus märjaks ja lahenduseks jääb ainult sein lahti võtta.

Mida me tüüpilises Tallinna paneelmaja vannitoas valime

Tüüpilises 1970.–1980. aastate paneelmaja vannitoas on betoonseinad enamasti üsna tasased, mistõttu meie valik langeb enamasti niiskuskindla kipsplaadi kasuks: see on kiirem, jätab ruumi torude peitmiseks ja sobib hästi väikese ruumi juurde, kus aega ja pinda napib.

Vanemas puitmajas või kui sein on tugevasti kõver, soovitame pigem märgkrohvi, sest see annab jäigema ja pikaajalisema aluse ilma karkassi paksuseta. Valik käib alati konkreetse seina, mitte moe järgi.

Kummagi valiku juures on kipsplaaditööde ja plaatimise hind eraldi arvestatav: kipsplaaditööd algavad 28 € töö kohta ja plaatimine 35 € töö kohta, täpne summa sõltub pinna suurusest ja seisukorrast. Terve vannitoa renoveerimine tervikuna, koos hüdroisolatsiooni ja plaatimisega, algab meil 3500 € juures.

Enne otsustamist kontrollige need asjad

Enne kui valite materjali, tasub üle vaadata, mis seina taga tegelikult toimub ja kas vanad probleemid on juba lahendatud, muidu ehitatakse uus vigastus vana peale.

Kui kahtlete, kas seina taga on niiskuskahjustus või kas vana torustik on korras, andke sellest teada enne tööde algust, sest see mõjutab, kas krohv või kipsplaat üldse kõne alla tuleb.

• Kas praegune sein on tasane või kõver — see määrab, kas karkass või krohv sobib paremini
• Kas seina taha jääb peita torusid või juhtmeid, mis vajavad õhkvahet
• Kas maja on paneel-, kivi- või puitkonstruktsiooniga
• Kui palju aega remondiks on — krohv nõuab pikemat kuivamisaega
• Kas vana vannituba on juba niiskuskahjustusega, mis tuleb enne parandada