Kas niiskuskindlat kipsplaati saab ise vannituppa paigaldada

Millist kipsplaati ja karkassi vannituppa valida

Vannituppa sobib niiskuskindel kipsplaat, tavaliselt roheka värvi pinnaga, paksusega 12,5 mm. Otse dušinurka või vanni kõrvale, kus vesi pritsib pidevalt seinale, on mõnel juhul mõistlik kasutada tsemendipõhist plaati, aga tavalise vannitoa seina jaoks piisab niiskuskindlast kipsplaadist, mille peale tuleb plaat.

Karkassiks sobib tsingitud metallprofiil, mitte puit, sest puit töötab niiskuse käes ja võib aja jooksul kõverduda. CD-profiil koos UD-äärisprofiiliga on levinuim lahendus, kui sein ehitatakse eraldiseisvana või olemasoleva seina ette.

Karkassi sammu ja kinnituse põhireeglid

Vertikaalsete profiilide samm peab plaatimise jaoks olema 400 mm, mitte tavapärane 600 mm, mida kasutatakse värvitava seina puhul. Tihedam karkass kannab plaadi ja liimikihi raskust paremini ega lase seinal aja jooksul lõtvuda.

Profiilid kinnitatakse põranda ja lae külge UD-profiiliga, mis omakorda tüüblitega betooni või telliskivi sisse kinnitatakse. Nurkade ja aknaavade juures lisage täiendav profiil, sest paljas plaadiserv ilma toeta on esimene koht, kust vuuk hiljem pragunema hakkab.

Kruvimuster, mis hoiab plaadi paigal

Kipsplaat kruvitakse spetsiaalsete kipsplaadikruvidega, mille pikkus valitakse profiili ja plaadi paksuse järgi, tavaliselt 25 mm. Kruvide samm servade ääres on umbes 200 mm ja keskel umbes 300 mm, kruvipea peab jääma pinnaga tasa, mitte kipsi sisse vajuma.

Plaadid paigaldatakse nihkega, nii et vertikaalsed vuugid ei jää üksteise kohale ega samale profiilile, mis lähedal on. See on üks lihtne reegel, mida algajad sageli unustavad ja mille tagajärjel tekib seina sisse pidev nõrk joon.

• Kruvi kaugus plaadi servast vähemalt 10 mm
• Kruvipea vajub kergelt kipsi sisse, kuid ei rebi paberikihti läbi
• Vertikaalvuugid nihkes, mitte samal joonel
• Horisontaalvuugid toetuvad alati profiilile, mitte tühjale kohale
• Plaadi ja põranda vahele jäetakse paari millimeetrine vahe niiskuse jaoks

Vuukimine ja nurgad enne hüdroisolatsiooni

Vuugid täidetakse kipsplaadi vuugimassiga ja kaetakse vuugilindiga, seejärel kaetakse veel korra õhemalt ja lihvitakse tasaseks. Nurkades kasutatakse nurgaprofiili, mis annab servale tugevuse ja hoiab joone sirge.

Just siin teeb enamik ise tegijaid vea: vuuki jäetakse liiga paks kiht, mis kuivades pragunevaid, või vuugilint jäetakse õhumullidega alla, mis hiljem plaadi all niiskust koguma hakkab. Kannatust nõuab see, et iga kiht kuivaks korralikult enne järgmist.

Hüdroisolatsioon enne plaatimist

Enne plaatimist tuleb kogu vannitoa märg tsoon, eriti dušinurk, vannikoht ja seina alumine osa, katta hüdroisolatsioonmassiga ning nurgad ja läbiviigud spetsiaalse hüdroisolatsioonilindiga. See on samm, mida ei tohi vahele jätta ka siis, kui plaat ise on niiskuskindel, sest niiskuskindel plaat aeglustab niiskuse läbimist, aga ei tõkesta seda täielikult.

Torude ja segisti läbiviigud on koht, kus hüdroisolatsioon tuleb teha eriti hoolikalt, sest just seal tekivad enamik varjatud lekkeid, mis avastatakse alles aastate pärast, kui plaat on juba vannitoas maas.

Millal ise tegemine lõpeb ja millal kutsuda abi

Kui teil on kruvikeeraja, veetasapind ja aega, on karkassi ehitamine ja plaadi kruvimine iseenesest realistlik ise ette võtta väiksemas vannitoas. Keerulisemaks läheb see kohas, kus tuleb liigutada torustikku, muuta seina elektrivarustust või kui vannituba on osa suuremast ümberehitusest, kus seinad, põrand ja hüdroisolatsioon peavad kokku sobima.

Kui vuugitöö või hüdroisolatsioon tundub ebakindel, tasub lasta selle osa teha meil, sest just see osa määrab, kas plaatkate peab vastu või hakkab paari aasta pärast niiskust läbi laskma. Väiksema kipsplaaditöö saab tellida tunnitasuga alates 28 eurost ühe töö kohta, terve vannitoa uuenduse puhul, kus karkass, hüdroisolatsioon, plaatimine ja torutööd käivad koos, algab meie vannitoa renoveerimise pakett 3500 eurost.