Kas teleri seinale paigaldamine vajab korteriühistu luba?

Millal on tegu täiesti tavalise tööga

Kui paigaldate teleri kipsplaadist vaheseinale või tavalisele sisemisele kandmata müürseinale, on tegu tavapärase kodutööga, mida tehakse igas majas iga nädal. Selline sein ei kanna maja koormust ja mõne tüübli lisamine ei mõjuta hoone konstruktsiooni. Korteriühistult ei ole vaja luba küsida, sest tegu ei ole ehitusliku muudatusega.

Sama kehtib enamiku 2000. aastate ja uuemate arenduste kohta, kus siseseinad on kipsplaadist või poroblokist ja telerikonsool kinnitatakse tüüblite või erikinnitustega otse konstruktsiooni sisse või prussidesse. Kui tegemist on üürikorteriga, tasub siiski üürilepingut üle vaadata — sellest tuleb juttu allpool.

Kandev välissein ja Kalamaja-tüüpi puitmajad

Kandvasse välisseina puurimine on iseasi, kuigi ka see ei vaja tavaliselt luba, kui te ei tee seina sisse suuri auke ega vähenda selle kandevõimet. Telerikonsooli kinnitamiseks tehtavad neli kuni kuus 8–10 mm ava ei ole ehituslik muudatus ning need ei erine muust seinale riputamisest.

Nõmme ja Kalamaja puitmajades on välissein sageli palkidest või lauast ja täidetud saepuruga või muu vana täitematerjaliga. Sellisele seinale telerit paigaldades on oluline teada, kus jookseb elektrijuhe või vana korsten, mitte küsida luba — probleem on pigem tehniline kui õiguslik.

Paneelmajades on välissein sageli raudbetoonist ja armatuur asub kindlal sügavusel. Kui puurite tavapärase tüübliaugu, ei puutu te armatuuri, kuid sügavam puurimine (näiteks läbi seina ventilatsiooni jaoks) on juba teine teema ja sinna me ei lähe — see nõuaks eraldi hinnangut.

Millal on korteriühistu üldse pildis

Korteriühistu tuleb mängu ainult siis, kui tegemist on struktuurse muudatusega — näiteks kandva seina osalise eemaldamisega, uue avause tegemisega seinas või millegagi, mis mõjutab maja fassaadi või ühiskasutuses olevaid tehnosüsteeme. Telerikonsooli kruvimine ei kuulu sellesse kategooriasse.

Erandiks on olukord, kus telerile lisaks soovitakse vedada uus elektripistik või tõmmata kaabel läbi maja ühiskasutuses olevate ruumide — see on juba pigem elektritöö küsimus kui ühistu luba, ning elektritööd peab tegema kutsega elektrik.

• Kandva seina osaline lammutamine
• Uue avause tegemine kandvasse konstruktsiooni
• Fassaadi välisilme muutmine
• Ühiskasutuses olevate tehnosüsteemide ümberehitus

Üürikorteris kehtib üürileping, mitte ehitusreeglid

Üürikorteris on tegelik piirang tihti üürileping, mitte ükski ametlik luba. Paljudes lepingutes on kirjas, et üürnik ei tohi teha seintesse auke ilma üürileandja nõusolekuta, isegi kui tegu on tavalise kipsplaadiseinaga. Selline klausel kehtib olenemata sellest, kas tegu on kandva seinaga või mitte.

Kõige lihtsam on üürileandjale enne kirjutada või helistada ja küsida, kas teleri kinnitamine on lubatud. Enamik üürileandjaid ei tee sellest probleemi, kuid parem on see kirjalikult kokku leppida, et vältida hilisemaid vaidlusi kolimisel.

Kust täpsemat infot küsida

Kui teil on kahtlus, kas teie sein on kandev või mitte, saab seda kontrollida maja ehitusprojektist, mida haldab tavaliselt korteriühistu juhatus või haldusfirma. Suuremate küsimuste puhul, näiteks kui plaanite midagi ulatuslikumat kui telerikonsool, tasub pöörduda ehitisregistri poole, et vaadata, milline luba on maja kohta väljastatud.

Meie ise ei tegele kandvate seinte ega gaasitöödega — kui teie plaan puudutab neid, suuname teid vastava spetsialisti juurde. Aga tavalise teleri seinale paigaldamise puhul ei ole see üldse vajalik.

Kui soovite jätta töö meie teha

Kui soovite kindlust, et telerikonsool püsib seinas korralikult ja kaablid on korrastatud, teeme teleri seinale paigalduse alates 65 € töö kohta, sõltuvalt seina tüübist ja telerisuurusest. Kui soovite samal ajal riputada ka riiuleid või peegleid, teeme seda tunnihinnaga alates 39 € tunnis.

Mõlemal juhul selgitame enne tööle asumist, kas sein on kandev ja milline kinnitusviis sobib, ning arvestame 24 kuu garantiiga oma tehtud tööle.