Puit-, metall- või alumiiniumist kardinapuu: mis vahe on

Puidust kardinapuu: soe välimus, piiratud kandevõime

Puidust puu sobib hästi 1930ndate Kalamaja või Nõmme majja, kus sisekujundus on juba puitpõrandate ja -uste stiilis. Levinuim on kase- või männipuit, mis on värvitud või lakitud, ja diameeter jääb tavaliselt 20–28 mm vahele.

Kandevõime on materjalidest kõige piiratum: õhemad puuvarred lubavad umbes 3–5 kg kardinat meetri kohta, enne kui vahepealne kinnitus muutub vajalikuks. Paksud, raske velvet- või kihilised kardinad vajavad kas jämedamat vart või lisatoetust keskel.

Niiskuse suhtes on puit tundlikum kui metall — see ei mädane kiirest kokkupuutest, kuid pikaajaline kõrge õhuniiskus vannitoa või köögi vahetus naabruses võib aja jooksul puitu deformeerida või lakki koorida. Elutoas ja magamistoas see probleemi ei tekita.

Metallist kardinapuu: kõige tugevam, aga kallim ja raskem

Traditsiooniline metallist puu — enamasti värvitud teras — kannab kõige rohkem raskust ja on esimene valik, kui aknal on rasked kihilised kardinad või paksud pimenduskardinad. Kandevõime sõltub konkreetsest tootest, kuid on üldiselt oluliselt kõrgem kui puidul.

Metall talub niiskust hästi, kui pind on korralikult värvitud või pulbervärvitud — see teeb selle mõistlikuks valikuks köögiakna kohale, kus aeg-ajalt tõuseb aur. Katmata või kahjustatud pinnaga metall võib niiskes ruumis roostetada, seega on värvi seisukord oluline kontrollida.

Miinuseks on hind ja kaal: metallist puu on tavaliselt kallim kui puit või alumiinium ja raskem seina külge kinnitada, mis tähendab tugevamat tüüblit ja kruvi, eriti paneelmajas, kus sein on betoon.

Alumiiniumist kardinapuu: kerge, niiskuskindel, keskmine kandevõime

Alumiinium on kolmest materjalist kergeim ja korrodeerub kõige vähem, mistõttu on see levinud valik uusarendustes ja ruumides, kus niiskus on püsivam probleem — näiteks köögi ja elutoa avatud planeeringus või rõdu ukse kohal.

Kandevõime jääb puidu ja terase vahele: õhukesed kardinad ja kardinapaelad käivad hästi, raske velvet võib juba kõverdada õhemat profiili, kui vahepealseid toetuspunkte pole piisavalt.

Hinnalt on alumiinium enamasti puidu ja metalli vahepeal, kohati odavam kui viimistletud teras. Välimuselt on valik enamasti lakooniline ja modernne — matt hall või valge —, mis sobib uue korteri või renoveeritud vannitoa lähedase ruumi stiiliga, aga jääb kaugele puidu soojast ilmest.

Milline materjal kuhu sobib

Kokkuvõttes taandub valik kolmele küsimusele: kui raske on kardin, kui niiske on ruum ja kas välimus peab sobima olemasoleva sisustusega. Kui vastus kõigile on selge, on materjali valik lihtne.

• Kergete kardinate ja soojema ilme jaoks elutoas või magamistoas: puit
• Raskete pimenduskardinate ja kihiliste kardinate jaoks: metall
• Köögi, vannitoa lähedase ruumi või niiskema tsooni jaoks: alumiinium
• Paneelmajas betoonseinale rasket puud paigaldades: arvesta tugevama tüübliga
• 1930ndate puitmajas: puidust puu, kui sein lubab kruvi kinnitada tugevasse konstruktsiooni

Mis meie tüüpilise Tallinna kodu jaoks valiksime

Tavalise magamis- või elutoa jaoks, kus kardin on keskmise kaaluga, on alumiinium sageli mõistlikuim vahepealne valik: piisav kandevõime, hea niiskuskindlus ja neutraalne välimus, mis sobib enamiku sisustustega. Puitmaja vanema stiiliga tuppa käib puit paremini kokku.

Kui kardin on tõesti raske — paks pimendus- või kihiline kardin kahe kihiga — tasub minna metalli peale, sest see ei painu koormuse all ja peab vastu ka aastate jooksul.

Paigalduse enda juures on materjalist olulisem, kas kinnitus läheb betooni, kipsplaadile või puitkarkassile, sest see määrab tüübli ja kruvi valiku, mitte puu materjal. Kardinapuude paigaldust teeme alates 35 € tööst, ja kui samast käigust tuleb üles panna ka riiuleid või peegleid, teeme selle tunnihinnaga 39 € tunnist.