Mida tohib korteris ise elektri kallal teha ja mida mitte

Abimeistri meeskond · Uuendatud · 3 min lugemist

Korteris või majas ette tulevad elektritööd jagunevad kaheks: ühed võib igaüks ise ära teha, teised nõuavad kutselist elektrikut. Piir ei ole alati ilmselge, eriti kui tegemist on vana Nõukogude-aegse elamu või 1930ndate puumajaga, kus juhtmestik võib olla amortiseerunud. See juhend selgitab, mis on tavaliselt lubatud omal käel teha, mis vajab kindlasti elektrikut ning kus tuleb mängu ka korteriühistu või ehitisregister.

Mida tohib korteris ise elektri kallal teha ja mida mitte

Mida tohib igaüks ise teha

Lihtsad kasutaja tasandi tegevused ei nõua eriteadmisi ega luba. Need on tööd, mille käigus ei avata jaotuskilpi ega puudutata kinnitatud juhtmestikku, vaid vahetatakse valmis komponente või pistikupesa lisatarvikuid.

Sellised tööd on ka mõistlik ise teha, kuna need on odavad, kiired ja madala riskiga, eeldusel et enne alustamist lülitatakse vastav ahel kilbis välja.

  • Pirni või LED-lambi vahetus
  • Kaitsme vahetus jaotuskilbis (kui see on lihtsalt sisse-välja lüliti tüüpi automaatkaitse taastamine, mitte kaitsme tüübi muutmine)
  • Pistikupesa või lülitikatte vahetus, kui juhtmed jäävad puutumata
  • Valmis valgusti või lühtri riputamine olemasolevasse valgustuspunkti ilma juhtmestikku muutmata
  • Pikendusjuhtme või maandusega mitmikpistiku kasutamine

Millal on vaja kindlasti kutsuda elektrik

Niipea kui töö puudutab jaotuskilbi sisemust, uue ahela lisamist, juhtmestiku pikendamist või olemasoleva liini muutmist, on tegemist tööga, mida teeb kvalifitseeritud elektrik. Iseseisev sekkumine sellisel tasemel on tulekahju ja elektrilöögi riskiga ning halvasti tehtud ühendus võib jääda pikaks ajaks nähtamatuks probleemiks seina sees.

Sama kehtib uue pistikupesa lisamise, valgustuspunkti loomise sinna, kus varem juhet ei olnud, ning kogu maja või korteri elektrisüsteemi vanemate osade uuendamise kohta. Vanades majades, kus faasid ja nulljuhe ei ole alati tähistatud ootuspäraselt, on omal käel katsetamine eriti riskantne.

Meie elektritööde teenus algab 49 € tunnist ja sobib nii üksiku ahela lisamiseks kui ka suurema jaotuskilbi ülevaatuseks — kutsutud spetsialist teeb ka kindlaks, kas probleem on väiksem kui esmapilgul paistis.

Mis vahe on lambi vahetusel ja valgustite paigaldusel

Kui olemasolevasse valgustuspunkti sobib uus valmislamp või lühter ja selle saab kinnitada tootja juhiste järgi ilma juhtmeid muutmata, on see tavaliselt jõukohane igaühele. Probleem tekib siis, kui vana valgusti kinnitus ei sobi uuega, juhtmete värvid ei ühti või soovitakse lisada täiesti uus valgustuspunkt lakke, kus varem midagi polnud.

Sellistel juhtudel on mõistlik tellida valgustite paigaldus tervikuna — meie teeme seda alates 40 € tööst, sõltuvalt valgusti tüübist ja kinnituse keerukusest. See väldib olukorda, kus ise proovides jääb valgusti logisema või, halvemal juhul, jääb faas valesti ühendatuks.

Mida ütleb korteriühistu ja mida küsida ehitisregistrist

Korteriühistu reeglid puudutavad tavaliselt maja üldkasutatavaid elektrisüsteeme, näiteks trepikoja valgustust või maja peakilpi — nende juures ei tohi korteriomanik omavoliliselt toimetada, isegi kui tegemist on väikese muudatusega. Korteri enda siseste elektritööde puhul on ühistu roll pigem informatiivne: suuremast tööst, mis võib mõjutada maja ühist elektrisüsteemi, on viisakas ette teatada.

Kui plaanite muuta korteri elektripaigaldist oluliselt — näiteks jaotuskilpi vahetada või ahelaid ümber ehitada —, tasub enne uurida ehitisregistrist või kohalikult omavalitsuselt, kas tegemist on tööga, mis vajab teatist või dokumenteerimist. Reeglid erinevad sõltuvalt töö mahust ja hoone tüübist, seega on kindlam küsida otse, mitte eeldada.

Mürarahu ja praktilised piirangud korterelamus

Elektritööd, mis nõuavad puurimist või seina lõikamist juhtmete jaoks, tekitavad müra ja vibratsiooni, mis kanduvad paneelmajas kergesti naaberkorteritesse. Tavapärane tava on hoiduda valjust tööst varastest hommiku- ja hilistest õhtutundidest ning pühapäevastest puhkepäevadest, kuigi täpne kellaaeg võib majati ja piirkonniti erineda — korterelamus tasub üldreegel üle küsida ühistult.

Kui töö eeldab pikemat mürarikast etappi, on mõistlik naabreid ette teavitada, eriti kui tegemist on vana maja paksude betoonseintega, kus tööriista hääl kandub ootamatult kaugele.

Mida teha, kui pole kindel, kummale poole piir jääb

Kahtluse korral on kindlam pidada tööd elektriku tasandi tööks, mitte proovida ise. Kui jaotuskilbi kaant pole vaja avada ja töö piirdub valmis osade vahetamisega, on tegemist tavaliselt lubatud tegevusega. Kõik, mis puudutab juhtmestikku, ahelaid või kilbi sisemust, kuulub kvalifitseeritud elektriku juurde.

Gaasitöid me ei tee ja kandvaid seinu ei puutu — kui elektritöö käigus selgub, et on vaja teha ka midagi sellist, tuleb pöörduda vastava eriala spetsialisti poole.

Kõik, mis piirdub valmis osa vahetamisega ilma jaotuskilpi avamata, sobib teha ise; kõik, mis puudutab juhtmestikku või ahelaid, kuulub kvalifitseeritud elektriku kätte.

Ei taha ise teha?

Küsige pakkumist – enamik siin kirjeldatud töid on meie igapäev.

HelistaKüsi pakkumist