Aiaposti paigaldamine erineval pinnasel: liiv, savi, kruus

Kuidas oma krundi pinnast enne tööd tuvastada

Kaevake iga postiaugu kohas vähemalt 60–80 cm sügavune prooviauk, enne kui tellite materjali või tõmbate nööri. Vaadake, mis tuleb välja: kollakas-hall peenike liiv, hallikas-pruun savine pinnas, mis pihku surudes moodustab tüki, või kruusa ja ehitusprahiga segatud täide.

Rannikualadel Tallinna lähistel — Pirital, Viimsis, Aegna suunal — on tavaline liivane pinnas suhteliselt lähedal pinnavee tasemele. Sisemaal, näiteks Rae või Saku kandis, kohtab rohkem savist ja saviliivast pinnast. Uusarendustes on peaaegu alati pealmine 30–60 cm täitepinnas, mis erineb selle all olevast loodusliku kihi omast.

Liivane pinnas: rannikuala ja kergema mullaga krundid

Liiv laseb vee kiiresti läbi, mistõttu külmakerge oht on väiksem kui savisel maal, kuid liiv ise ei hoia posti stabiilsena, kui auk on liiga lai või betoon valatud lohakalt. Postiava peaks olema umbes kolm korda posti läbimõõdust laiem, et betoonil oleks piisavalt pinda.

Sügavus tasub hoida 80–100 cm kandis tavalise aiaposti puhul, sõltuvalt posti kõrgusest ja tuulekoormusest — kõrgem plank- või lippaed vajab sügavamat kinnitust. Liiva puhul aitab augu põhja panna 10–15 cm kihi purustatud kruusa või killustikku, mis tihendatakse enne posti asetamist — see annab kindla aluse ja parandab veeäravoolu posti tüve juurest.

Betooni võib liival kasutada tavapärases koguses, kuid segu ei tohi olla liiga vedel — liivane pinnas imab niiskuse kiiresti ära ja betoon peab jõudma korralikult seguneda enne, kui vesi kaob.

Savine pinnas: külmakerke ja veeseisu oht

Savi on suurim probleemide allikas Eesti aedade puhul. Savi paisub külmudes ja tõmbub kokku kuivades, mis aja jooksul suudab posti pikkamööda üles suruda, kui pole arvestatud külmumissügavusega. Praktikas tähendab see, et savisel pinnasel peab post ulatuma sügavamale kui liival — tavaliselt 100–120 cm.

Betoonisamba kuju on siin sama oluline kui sügavus: alt laiem, ülevalt kitsam kujund (n-ö kellukuju) aitab vältida seda, et külmumisel paisuv savi posti koos betooniga üles lükkab. Sirge silindrikujuline betoonisammas on savi jaoks halvim valik.

Auku tasub alati lisada drenaažikiht — vähemalt 15 cm killustikku põhjas — ja jälgida, et vesi ei jääks augu põhja seisma enne betoonivalu. Kui krundil on tuntavalt vettpidav savi ja pinnavesi tõuseb kevadel kõrgele, tasub kaaluda posti ümber täiendavat drenaažitoru, mis juhib vee eemale.

Kruusane täitepinnas uusarendustes

Uusarendustes, kus krunt on tasandatud ja täidetud enne majade ehitust, on pealmine kiht sageli sobimatu täide — killustik, ehituspraht, ebaühtlaselt tihendatud kruus. See kiht võib olla lohuline ja anda posti kaevamisel ootamatult erineva takistuse kui naaberaugus.

Siin on peamine küsimus tihendusaste, mitte pinnase liik iseenesest. Kui täitepinnas on halvasti tihendatud, ei anna ka sügav ja korralik betoonisammas kindlat tuge — post võib aja jooksul vajuda koos ümbritseva pinnasega. Mõistlik on kaevata läbi täitekihi loodusliku pinnaseni, kui see on realistlikus sügavuses, ja alustada sealt.

Kui loomulik pinnas jääb liiga sügavale, tuleb täitekiht kohapeal tihendada — vähemalt käsitihendajaga kihikaupa, mitte lihtsalt auku betooni valades lootuses, et see kompenseerib lahtise pinnase.

Levinuim viga ja tööriistad, mida vaja läheb

Levinuim viga on kõigi postide jaoks sama sügavuse ja sama betoonikoguse kasutamine, olenemata sellest, mis pinnasega konkreetne auk kokku puutub. Ühel krundil võib esimene post olla liival, kolmas juba savikihis — see selgub alles kaevates, mitte plaanilt.

Vajaminevad tööriistad: postiauguurd või kruvipuur (käsitsi või mootoriga), spaaditasapind ehk vesilood, mõõdulint, telkimisnöör vihikutega sirge joone hoidmiseks, kühvel killustiku jaoks ja segamisanum betoonile, kui ei kasutata valmis kuivsegu ämbrist otse.

Materjalid: survetöödeldud puitpostid või metallpostid, kiirkõva betoonisegu (postidele mõeldud kuivsegu on mugavam kui iseseikuv betoon), killustik drenaažiks 15–20 mm fraktsioonis.

• Kaevake prooviauk ja tuvastage pinnasetüüp enne materjali tellimist
• Liiv: 80–100 cm sügavus, killustikupadi põhja
• Savi: 100–120 cm sügavus, kellukujuline betoonisammas, drenaažikiht kohustuslik
• Täitepinnas: kaevake läbi kuni loodusliku pinnaseni või tihendage kihikaupa
• Kontrollige vesiloodiga iga posti nii pikuti kui risti, enne kui betoon kivistub

Millal on mõistlik kutsuda meister ise

Kui postid on paljud (näiteks kogu krundi piirdeaed), krunt on ebaühtlase pinnasega või tegu on kõrge ja raske piirdega, mis peab vastu pidama tuulele mereäärsel alal, tasub kaaluda, et selle teeb ära keegi, kes on sarnaseid pindasid varem kaevanud ja oskab jooksvalt otsustada, kus sügavust või drenaaži muuta.

Samuti tasub kutsuda abi, kui prooviaugust tuleb välja midagi ootamatut — vana vundamendi jäänused, kõrge põhjavesi juba 40–50 cm sügavusel, või kivine pinnas, mida käsitööriistaga läbi ei saa.

Aia remont ja paigaldus meie poolt algab 45 €/h ja sobib nii uue aia rajamiseks kui olemasoleva täiendamiseks; väiksemate tööde, näiteks üksikute postide asendamise või abistava käepaari jaoks sobib Väiketööd teenus alates 39 €/h.